Me andsime oma lastele MMSi
Elena on 30ndates naine, kes jõudis MMSini ehk imelise mineraalse lahenduseni pool aastat pärast seda, kui tema lapsel diagnoositi mullu kasvaja. Ta kohtus Tallinna Lastehaiglas onkoloogiaosakonnas teiste meeleheitel lapsevanematega, kes rääkisid imeravimist kloordioksiidist.
Elena tahtis, et ta laps terveks saaks ning hakkas asja uurima. Käis loengutel ning ostiski endale pruuni pudelikese koju. Elenat ei morjendanud info, et MMS on naatriumkloriti 28% lahus, mis sidrunhappega segamisel muutub kloordioksiidiks. Selline aine tekitab sissevõtmisel lapsel tõsiseid mürgistusnähtusid, neist raskemad on vererakkude kahjustused ning neerupuudulikkus. Elena lapsele soovitati anda üks tilk päevas, (kes täpsemalt soovijata oli, ei taha Elena avaldada).
„Iga ema, kui ta armastab oma last, teeb ju kõik selleks, et ta terveks saaks,“ ei näinud Elena mingit ohtu pudelikes, millel puudub Eestis müügiluba ning mis liigub ainult käest kätte.
Elena jõudis lapsele anda vaid ühe tilga, sest keemiaravi tõttu oli lapsel kogu aeg kõht lahti ja laps oksendas. Rohkem ei tahtnud Elena lapsele lisakoormust anda. Küll aga võttis Elena mõnikord ise tilku, kui tundis, et hakkab haigeks jääma. Kuna laps oli keemiaravist kurnatud, kartis Elena last nakatada ning ravis end MMSi lahusega.
„Igal juhul haigeks ma ei jäänud, järgmisel päeval olid sümptomid kadunud,“ usub Elena, et teda aitas lahus.