EL on suure hulga kodanike jaoks väga kauge ja võõras asi. Kuidas te kavatsete seda inimestele lähendada?

EL ei saa töötada ilma kodanike ja valijate toetuseta. Globaliseerumine on paratamatu. Suuremad ettevõtted on juba liikunud üle riigipiiride, samamoodi toimib kaasaegne demokraatia Euroopa ja rahvusvahelisel tasemel.

Meie komisjon ei saa loomulikult lahendada päevapealt probleemi, et tekiks ühtne Euroopa identiteet, aga ma me üritame inimesi ühendada läbi üha parema nõustamise. Peame õppima oma kodanikke paremini kuulama ja muutuma enam nähtavaks.

Mõned liikmesriigid arvavad vastupidi – et EL peaks olema võimalikult vähe nähtav.

Me peame tegema selgelt vahet, mida saab teha ELi institutsioon ja mida komisjonär inimesena. Me oleme kirja pannud kümme punkti, mida me institutsioonina teha saame: kuidas panustada riikides toimuvatesse väitlustesse uue konstitutsiooni üle, aidata paika panna riiklikud strateegiad. Me ei saa ülevalt poolt öelda, kuidas iga liikmesriik peab konstitutsiooni üle arutlema ja milline peaks olema selle tulemus. Seni oleme sellele kaasa aidanud tõlkides konstitutsiooni kõikidesse keeltesse ning jaganud selle juurde kõikvõimalikku infot. Me ootame, et kõik osaleksid debatil, kuigi komisjon ei saa ennast liikmesriikidele peale suruda.

Kas teie arvates on tark otsus panna ELi põhiseadus rahvahääletusele?

Eks iga riik peab otsustama vastavalt oma demokraatlikele traditsioonidele. Näiteks Iirimaal ollakse referendumitega nii harjunud, et neil pole mingi probleem seda mehhanismi käima lükata. Enamikul nendest riikidest, kus uue põhiseaduse üle on referendum, on see nende oma konstitutsiooni sisse kirjutatud, seega nad peavadki seda tegema. Mõnes riigis on selle korraldamine aga üsna raske.

Kui küsimus on nii mahukas ja keeruline nagu antud juhul, kus inimesed peaksid olema võimelised mõistma keerulist juriidilist teksti, on oht, et nad ei oskagi rahvahääletuse küsimusele vastata. Paljud võtavad seda kui võimalust näidata hoopis oma suhtumist hetkel võimul olevasse valitsusse. Suur draama, mis näiteks ümbritses referendumit Hispaanias, ei tule selgitamisel eriti kasuks. Teisalt tõmbab poliitiline pinge inimeste tähelepanu, nad kaasatakse väitlusse ja kokkuvõttes valijate osakaal kasvab.

Üks põhjus, miks EL jääb tavakodanikust kaugele, on liigselt bürokraatlik keelekasutus Brüsselis. Tavaline eurooplane ei saa mõhkugi aru, kui räägitakse näiteks COREPERist. Kas te kavatsete kuidagi oma kolleege manitseda kõigile arusaadavas lihtsas keeles väljenduma?

Me oleme sel teemal tõesti palju arutanud. Eurokõnepruuk on tõesti liiga massiline. Näiteks mis asi on Barcelona projekt või Lissaboni strateegia? Jääb mulje, et me oleme pigem reisifirma kui poliitiline asutus. Kui keegi töötab välja olulise eelnõu, peab ta algusest peale mõtlema, kuidas seda rahvale seletada. Sellele tuleb anda esmalt lugejasõbralik nimi, iga ametnik peab suutma selle sisu kolme-nelja lausega ümber jutustada ning määratlema huvigrupid, keda see kõige enam puudutab.

Inimesed on huvitatud asjade sisust. Mida täpselt EL minu jaoks muudab? Milline on Brüsselis tehtud otsuste mõju mulle?

Kas teile ei tundu, et liikmesmaade valitsused kipuvad kõik ELi poolt tulnud head asjad enda arvele kirjutama, aga kõiges halvas süüdistavad mõnuga ELi?

See vastastikune süüdistamine ongi põhiline probleem. Eks meie teeme omalt poolt sama: kui aga saame, süüdistame liikmesmaid! (Naerab) Nemad süüdistavad Komisjoni ja Euroopa Parlament süüdistab mõlemat. Paratamatult jääb nende kolme institutsiooni vahele alati teatav pinge, mis on igati loomulik. Aga parema koostööga saame neid pingeid vähendada.

Kas liikmesmaade juhid peaksid oma riigis propageerima infoliini Europe Direct, millel on praegu väga vähe kasutajaid?

Kahjuks tõesti väga paljud ei tea sellest võimalusest. Isegi mitmed mu oma kolleegid, komisjoniliikmed ei ole selle olemasolust üldse teadlikud. Nii et kui nad sellest isegi ei tea, on väga raske seda propageerida. Selle asemel, et iga riik teeb oma hotlaini, peaksime tõesti propageerima ühtset liini.

Mitmes liikmesriigis siiski tegutseb oma ELi küsimustele vastav infotalitus. Kuidas te kavatsete seda dubleerimist piirata?

Me peame pigem vaatama, kuidas olemasolevas olukorras paremini koostööd teha. Kõik asjad ei peagi olema tsentraliseeritud, paljud asjad peavad jääma riigi tasemele. Asjad tuleb alati kohandada kohalike oludega. Üks suurus ei sobi kõigile.

Milline on olukord teie oma koduparteis, Rootsi Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas? Teid on maininud ka peaministrikandidaadina.

Mul ei ole kindlasti selliseid plaane. Sama valitsus nimetas mind siia komisjonäriks ainult paar kuud tagasi ja ma loodan siin täie hooga sotsiaaldemokraatide heaks töötada. Ma loodan, et nad peavad seda rolli siin piisavalt oluliseks.

Ma ei ole oma parteis praegu aktiivselt tegev. Loomulikult olen ma selle liige, seal on mu süda ja ma hoian ennast kursis, aga ma ei sekku nende tegemistesse.

Rootsis on praegu loomisel uus feministlik partei. Kuidas te sellesse suhtute?

Ma soovin neile ainult edu! Me ei ole küll veel midagi kuulnud nende poliitilistest ettepanekutest ja mida nad tahaksid ära teha. Aga see näitab, et Rootsis on piisavalt mõistmist ja poliitilist väljundit, lahendamaks probleeme suurel hulgal naistel, kes kannatavad ebavõrdselt madala palga või diskrimineerimise pärast.

Euroopa Liidu tasuta infotelefon

Juba viiendat aastat töötab Brüsselis Euroliidu kohta tekkivatele küsimustele vastuseid jagav infokeskus Europe Direct. Kuus laekub 25 liikmesriigist keskmiselt 8000 küsimust telefoni, e-kirja või veebipäringu teel ning vastuseid jagatakse igaühele tema oma emakeeles. Huviliste jaoks on Euroopa Liitu puudutavate päringute tegemine tasuta, sest kaudselt maksavad nad selle ürituse nagunii kinni. Komisjon kulutab infoliini ülalpidamiseks aastas 2,2 miljonit eurot (340 miljonit krooni). Eestlased pole seni kuigi agaralt kasutanud võimalust Euroliidu kohta tasuta teavet nõuda, infoliini Eesti operaatorile laekub vaid paarkümmend kõnet ja veebipäringut kuus.

Infoliiniga saab ühendust võtta telefonil 00 800 67891011 või internetiaadressil http://europa.eu.int/europedirect.