Konflikt on seda ootamatum, et veel kuus kuud tagasi püüdsid tänased verivaenlased oma äri igal moel üles töötada. Näiteks kergitasid kolm kaunist daami üksmeeles seelikuserva seltskonnafotograafile ühes pealinna kasiinos toimunud pesuesitlusel, et näidata oma kaupa – Itaaliast imporditud eksklusiivseid sukki ja sokke. Täna nimetab üks poseerija enda kõrval seisjaid “haledateks varasteks”, nood omakorda süüdistavad teda terroris ja tapmisähvardustes.

Äri algas 2009. aasta jaanuaris, kui varem Itaalias töötanud Nelli Saar (30) ja ­Piret Ilver-Utsal (32) asutasid OÜ Avalon Trading. Hiljem liitus Maarja Mõttus (29). Saare osalus oli 40 protsenti, teistel kummalgi 30 protsenti. Paraku juhtus, mis paljudes Eesti firmades ikka – kaks osanikku tegid kolmandale kambaka. Tänavu veebruaris Indiast puhkuselt naastes avastas Nelli Saar enda sõnul ootamatult, et Avaloni kõrvale tekkis OÜ Sokisahtel, kuhu kõik kaup ja varad tema väitel üle kanditi.

Kes on kelle tankist?

Osapoolte jutt sellest, miks pealtnäha tõusuteel sokifirma vaid aastase tegevuse järel lõhki läks, on risti vastupidine. Mõlemad nimetavad vastast petiseks. Saare väitel tegelesid tema kompanjonid mullu sügisest alates süsteemselt kauba omastamise ja maksupettusega. Nimelt, kui Saare roll ettevõttes oli suhtlus Itaalia disainerite ja tehastega, siis Ilver tegeles rahaliikumise ja laoseisuga ning Mõttus kauba pakkimise ja töögraafikutega.

Saare sõnul pidas Ilver musta raamatupidamist netis Google-doci programmis: “Tema väitel oli see parim vahend maksuameti kontrolli puhul kõik andmed kiirelt kustutada.” Saare väitel liikus väljaspool arvepidamist üha rohkem kaupa ning kontroll raha ja tegeliku laoseisu üle kadus temalt täielikult. “Teised osanikud ütlesid, et ainult niimoodi saab firma raha teenida ning nemad riigile makse maksta ei kavatse,” jutustab Saar. “Olen 100 protsenti veendunud, et kogu skeem oli juba ammu ette kavatsetud firma üle võtmine.”

Vastaspool ei jää võlgu – Saar olevat liishaavelliku veenmisjõu ja närvikavaga aferist, kes punus ise suurejoonelist skeemi. Maarja Mõttuse väitel kavatses Saar tuttava Dubai programmeerija abil ühe netiportaali projektiga petta EASilt miljoneid kroone. “Selleks soovis Saar kattevarjuna kasutada Avalon Trading OÜd ja meie nimesid,” räägib Mõttus. Tema sõnul taheti veebiprojekti kulud üles bluffida, et kasseerida riigilt võimalikult suur toetus. “Saar tahtis kasutada meid tankistidena.”

“Ma kägistan su oma kätega!”

Kui Ilver ja Mõttus Saare veebruari keskel firma juhi kohalt tagandasid, tormas too firma müügipunktidesse ja lattu ning tassis minema nii palju kaupa ja seadmeid, kui suutis. Samuti tühjendas ta osaliselt firma pangaarve ja blokeeris kodulehe Sokisahtel.ee kasutamise. Vastaspool tegi avalduse politseisse, väites, et tegu on varguse ja kelmusega. Saare sõnul kaitses ta oma investeeringut ja tegu on teadlike valesüüdistuste ning väljapressimisega.

Saar pommitas kuude kaupa vastaste kliente ja partnereid kompromiteerivate kirjadega, kus muuhulgas paljastas halastamatult nende väidetavalt musta minevikku ja armuelu. “Mind ajab oksele, et ma olen nii madalate inimestega üldse mingit koostööd teinud,” resümeerib Saar ühes kirjas.

Mais sai tüli hoopis uue vindi, kui Mõttus ja Ilver tegid kohtule taotluse kehtestada Saare suhtes ametlik lähenemiskeeld. Naiste väitel kiusab kättemaksuhimuline ekskompanjon neid ja nende peresid. Peale solvavate e-kirjade olevat Saar helistanud Mõttuse ämmale ja ähvardanud teda sõnadega “ma tapan su ära” ja “ma kägistan su oma kätega”.

Mõttuse käed värisevad sellest rääkides. “Asi lõpeb sellega, et keegi tuleb ja annab meile lihtsalt peksa,” ütleb ta korduvalt. Ehkki tema kompanjon Ilver on pealtnäha rahulikum, väidab ta, et tema laps liigub praegu ainult saatjaga, et “ennetada Saare võimalikke rünnakuid”. Väidetavalt käis Saar viimati Sokisahtli müügileti juures räuskamas läinud nädalavahetusel Vanalinna päevadel, mille kohta tehti avaldus mupole.

Süüdistus sokipiraatluses

Kirglik sokitüli ei vääriks ehk laia tähelepanu, kui hiljuti poleks pinnale kerkinud uus aspekt. Nimelt kuulis Saar mai keskel üllatusega ühelt oma hulgikliendilt, et tema vastaste firma Sokisahtel müüb Itaalia disainsokke, mis jõuavad tema lattu alles tüki aja pärast. Asja uurides avastas Saar, et tegu on tema esindatud kauba võltsingutega. “Sokid on täielikult identsed Itaalia uue kollektsiooniga,” kinnitab Saar. Näitena toodud sokipaar on sarnane, aga on Sokisahtli pakendis ja oluliselt odavam.

Fotosid vaadanud Milano firma esindaja Franca Gazzola teatab sama: “See on räige koopia mudelitest, mida meie valmistame ja turustame.” Saar kahtlustab, et sokid valmistati tegelikult Lätis. “Tegemist on teadlikult tellitud piraattoodetega. Sokisahtel on võtnud kindla kava hakata minu firma poolt esindatud Itaalia kaubamärke kopeerima,” süüdistab Saar, kes tegi äsja politseile avalduse, et võltssokid lettidelt ära korjataks.

Väidetavad sokivõltsijad kinnitavad, et need riideesemed toodeti Itaalias ja on ainult pealiskaudsel vaatlusel konkurendi kaubaga sarnased. “Sellised pitsid-satsid on praegu lihtsalt moes ja väga levinud,” selgitab Ilver väidetavaid piraatsokke näppides. Ehtsuse tõestuseks näitab ta saatelehti ja kirjavahetust Itaalia tootjaga, aga ei luba ärisaladuse tõttu tootja nime avaldada.

Kuid Sokisahtlil on veel vaenlasi, kes väidavad, et noor firma püüab nende identiteeti varastada. Näiteks Soome firma Bob Company tellis mullu nende kaudu kaubamärgi Toffee pakendeid. Äsja avastasid soomlased, et Sokisahtel kasutas samu pakendeid oma kauba puhul ja veel enam – püüab Toffee kaubamärki Eestis enda nimele registreerida. “See on tõepoolest alatu vargus, sest neile loodeti ja tehti nendega koostööd kui toredate inimestega,” ütleb Bobo esindaja ­Maris Viru. “Meil Soomes on sellised teod seadusega karistatavad.” Sokisahtli sõnul on see soomlaste isiklik traagika, kui nad kaubamärki esimesena ei patenteerinud.

Sokisahtli suhtes pehmelt öelda kriitiline on ka Eesti suurim sokitootja Suva. Neid häirib, et Sokisahtel tuli hiljuti lagedale kaubamärgiga Rahvussokk, mis sarnaneb aastaid Suva poolt toodetud ETNO sokisarjaga. Suva müügidirektori Kristel Idoli sõnul avastati läinud nädalal konkurendi sortimendist mudel, mis on otsene Suva toote koopia. Samuti leiab Idol, et Sokisahtel ei tohiks patenteerida Rahvussoki kaubamärki. “See on nii levinud termin, et seda ei saa patenteerida, see on rahva varandus.”

Ka suure sokitüliga seoses kriminaalasja algatanud prokuröri abi Maksim Kink tunnistab oma määruses, et osapoolte info on vastuoluline ja üksnes selle pinnal usaldusväärseid järeldusi teha ei saa. Kuid üks on juba praegu selge – pealtnäha udupeen sokiäri võib olla jõhkram, kui keegi iial arvas.