Mees, kes hüppab kosmosest maa peale
Legendaarsest tiibraketina väinaületamisest saadik on Felix sooritanud nii mõnegi vaatemängulise hüppe. Ta on endale nime teinud maailma kõrgeimatelt hoonetelt ja Rio de Janeiro kuulsalt Jeesus Kristuse kujult allahüppamisega. Tal on helikopteripiloodi paberid ja ta on üle kahe aasta töötanud salajase projekti kallal, mis muudab täielikult meie arusaama inimkehast.
Baumgartneri järgmine, seni kõige hirmuäratavam väljakutse on Red Bull Stratos, laskumine Maa atmosfääri äärelt, mille jooksul inimene ületab vaba langemise käigus helikiiruse.
Sinu viimase projekti nimi on Red Bull Stratos – Missioon Kosmose Äärele. Milles see seisneb?
Kõige kõrgematele mägedele on juba ronitud. Atlandi ookean on juba ületatud. Inimene on käinud Kuul. Kuid ükski mees pole veel omal käel ületanud helikiirust. Seda ma tahangi teha. Kui see peaks õnnestuma, olen lisaks teinud kõige kõrgema mehitatud õhupalliretke, vaba langemise kõige kõrgemalt, kõige kiirema vaba langemise ja kõige kõrgemalt hüppe maailmas.
Kuidas see toimub?
Ma tõusen heeliumiga täidetud õhupalli abil umbes 36 kilomeetri kõrgusele, siis väljun sellest ja jõuan vaba langemise abil kiiruseni 1300 km/h. Mul on seljas kosmoseülikond. Ja see vaba langemine tähendab helikiiruse ületamist.
Nii et püüad ületada USA õhujõudude koloneli Joseph Kittingeri 16. augustil 1960. aastal New Mexico kohal püsitatud rekordit?
Jah. Kittinger jõudis oma heeliumiõhupalliga 31,322 kilomeetri kõrgusele ja hüppas seejärel gondlist välja. Ta oli 4 minutit ja 36 sekundit vabas langemises ja peaaegu jõudis helikiiruseni. Tema kiiruseks mõõdeti 988 km/h (helikiirus on 1236 km/h). Ma tahan selle rekordi ületada.
Mida sa sellest projektist ootad?
Me kogume hüppe ajal suure hulga andmeid, mis võimaldavad analüüsida, mis juhtub inimkehaga meeletu surve all. Keegi ei ole ju varem ületanud helikiirust ilma lennumasina abita.
Milline see kogemus saab olema?
Kõik minu ümber on must. Ma olen üksi stratosfääris. Hüpates võtan ma ette teekonna, mida keegi enne mind käinud pole. Minust saab esimene inimene, kes on üksinda ületanud helikiiruse. Sellest saab rekord igaveseks ajaks ja seeläbi muutub osa minust surematuks.
Mis on enda ajalukku jäädvustamise võlu?
Ma tahan maailmale endast midagi maha jätta. Ma olen alati austanud selliseid inimesi nagu James Dean ja Ayrton Senna, inimesi, kes elavad edasi oma fännides. Ma olen tihti mõelnud, et miks neid inimesi ei unustata. Põhjuseks on see, et nad jätavad endast maha midagi mäletamisväärset. Nad jätavad maha märgi. Ka mina tahan endast märgi maha jätta.
Kas sul on vaimusilmas pilt hetkest, mil hüppad?
Jah, sest olen seda oma mõtetes juba tuhandeid kordi teinud. Ainus küsimus, mis veel vastust vajab, on, mida ma ütlen enne hüppamist.
Sa peaksid ütlema midagi sellist nagu “See on väike samm inimese, aga suur...”
Täpselt. Mil iganes ma selle peale ka ei mõtleks, hakkab mu süda kiiremini lööma.
Teenisid aega Austria armees, kus õppisid tankiga sõitma ja lennukist välja hüppama. Miks sa armeest ära tulid?
Ma olin kõigepealt tankijuht, siis instruktor, seejärel õppisin lähivõitlust. Aga ma ei suutnud alluda rumalatele käskudele.
Kuidas sa jõudsid langevarjuhüpete juurest BASE-hüppamiseni?
1995. aastal vaatasin videot kahest mehest, kes hüppasid alla tuhande meetri kõrguselt El Capitani tipult Yosemite’i Rahvuspargis Californias. Varsti pärast seda nägin telekas Rainer Nowakit hüppamas Olympiaturmi hoonelt Münchenis. Ma olin täiesti vaimustatud mõttest, et langevarjuga võib hüpata ka ilma lennukita. See on väga lähedal minu ideele lendamisest.
Hüpe Kuala Lumpuris asuvalt Petronas Towersilt 1999. aastal oli see, tänu millele sind märgati. Kui raske oli Petronas Towersi katusele pääseda?
Seda kõrghoonet valvatakse väga hästi. Ma istusin nädal aega maja ees, et saada ülevaade, uurisin univormides turvatöötajaid ja neid, kes patrullisid tsiviilriietuses. Ma pidin välja nägema nagu ärimees, et mitte kahtlust äratada. Ei mingeid pikki juukseid. Ei mingeid teksapükse. Ei mingeid otsivaid pilke.
Kuidas sa said sissepääsuks vajaliku akrediteeringu?
Mul oli kaasas väike kaamera. Liginesin ühele turvamehele, paludes tal mind tornide ees pildistada. Ja kui ma talle kaamera ulatasin, olin ma juba jõudnud pildistada tema isikutõendit. Kodus tegin ma sellest Photoshoppi kasutades koopia. Nii pääsesingi sisse.
Rio de Janeiros hüppasid sa Lunastaja Kristuse paremalt käelt alla. Sul oli imeline vaade ühele maailma kõige ilusamale linnale.
Jah, oli küll, aga ma mõtlesin ainult hüppele. Et kas me ikka kalkuleerisime õigesti. Kas kõik läheb plaanikohaselt. Ja siis nägin ma turvaautot lähenemas. Kaks univormis kutti tulid lärmates autost välja. Ja siis kuulsin fotograafi helikopterit lähenemas. Minu aeg oli kätte jõudnud, ma olin närvis.
Kuidas sa maha rahunesid?
Ma vaatasin Jeesusele otse näkku. Kummalisel kombel tundsin ma ennast neis oludes korraga väga alandlikult ja mõtlesin endamisi: “Ta ei veaks mind alt...”
Ja ta ei vedanud...?
Üks samm ette ja korraga käis kõik välgukiirusel. Langevari üles, pööre paremale pääsemaks mööda vaateplatvormist, kivist balustraad jäi minust kaugele ja siis korraga oli mul aega ja ruumi. Nüüd, kui langevari oli lahti ja mina õhus, sain ma esimest korda nautima hakata. Seda linna. Päikesetõusu. Merd.
Kas keegi ei kaevanud kuju rüvetamise üle?
Vastupidi – üks Brasiilia kirikuleht trükkis pildi minu hüppest pealkirja all “Jumal oli tema tunnistajaks”.
Kas sa vahel küsid endalt, mis sinu tegevuse mõte on?
Ma tean, et valmistan paljudele inimestele rõõmu. Ja ma tean, et inimesed vajavad kangelasi, eriti kui ajad pole kõige paremad. Ma ei kahtle selles, mida teen. Ma kuulan oma sisehäält, mis ütleb mulle, et olen õigel teel. Mis puudutab BASE-hüppamist – olen selles vallas juba palju saavutanud. Aga kui mu ees seisab uus väljakutse, jätan ma kõik muu ootele ja asun kogu hingega oma eesmärki täitma.
Kui oluline on raha?
See on taustamüra. Ma pole üheski projektis raha pärast osalenud.
Mis on sulle tähtsam – võitmine või mittekaotamine?
Kui nüüd aus olla, siis – ma olen väga kehv kaotaja.
Kas sinu jaoks on tähtis olla staar?
Minu karjäär on pikaajalise töö tulemus. Ma ei ole seda tüüpi inimene, kes satuks äkki rambivalgusesse “Big Brotheri” võidu järel.
Lisaks superkangelastele lapsepõlvest – keda sa päriselus imetled?
Minu lapsepõlvekangelased olid NASA astronaudid. Seega oli mulle suur au, kui Buzz Aldrin, teine mees Kuu pinnal pärast Neil Armstrongi, tundis huvi minu kanaliületamise vastu. Ma elan selliste kohtumiste nimel.
Kas sa usud, et Red Bull Stratos avab sulle uusi uksi?
Miks mitte? Võib-olla helistab mulle ühel päeval Steven Spielberg ja teeb minust filmi.
Kas näitlemine tundub sulle ahvatlev?
Võimalik. Ma olen Sylvester Stallone’i fänn. Ja Arnold Schwarzenegger on juba meile, austerlastele, Hollywoodi raja sisse tallanud.
Mida sa teed pärast Red Bull Stratost?
Tundub, et tegemist on minu viimase projektiga. Kui kõik läheb plaanipäraselt, hakkan ma pärast seda tõsisemalt tegelema oma professionaalse helikopteripiloodi karjääriga.
Saksa keelest tõlkinud Kadri Karro.
| Res Bull Stratose neli eesmärki | |
| 1 | Mehitatud õhupallilennu kõrgusrekord 36 567 m |
| (praegune rekord 34 667 m, Prather ja Ross) | |
| 2 | Vaba langemise kõrgusrekord 36 567 m |
| (praegune rekord 31 333 m, Kittinger) | |
| 3 | Vaba langemise kiirusrekord 1110 km/h |
| (praegune rekord 988 km/h, Kittinger) | |
| 4 | Vaba langemise kestusrekord umbes 5 min 35 sek |
| (praegune rekord 4 min 36 sek, Kittinger) | |
