Mees röövis pruudi solvamise eest kuuenda klassi poisi

Täismees viis väidetavalt tema pruuti solvanud jõnglase maasturiga koolist minema ja sundis põlvili andeks paluma.

Mõni päev enne jõule lõpetas vanemprokurör Lea Pähkel osapooltega kokkuleppel kriminaalasja, mis puudutas ebatavalist omakohut ühes pealinna koolis. Ehkki kahtlus oli tõsine – sisuliselt lapserööv –, lõppes asi jõhkarditele kõigest sajatunnise üldkasuliku tööga, sest 12aastane ohver ja tema vanemad tahtsid piinliku loo ruttu unustada.

Kõik algas ühest saatuslikust vahetunnist 2007. aasta 29. novembril, kui väiksemate klasside poisid mängisid õues lumesõda. Üks lumepall tabas üheksandas klassis õppivat Katit (kõigi osaliste nimed loos asendatud – Toim.), kelle meelest oli viskaja kuuendas klassis õppiv Toomas.

Juba samal vahetunnil läks Kati koos klassivennaga Toomasega arveid klaarima. Poisi sõnul võeti tal riidehoius selja tagant kinni ja 17aastane Kati püüdis teda näkku lüüa. Toomas möönab, et rabelemise käigus lõi ta tüdrukut jalaga kõhtu ja pani plehku. Tüdruku versioon on, et poiss lõi teda ja alles siis astusid klassikaaslased tema eest välja.

Järgmine vaatus toimus tund hiljem. Kati kutsus poisi enne kehalise kasvatuse tundi riietusruumist õue. Toomase sõnul ta soostus, sest varem või hiljem pidi ta koolist niikuinii koju minema. Kooli värava taga ootas hall džiip BMW X5, milles istus talle tundmatu keskmist kasvu mees. See, nagu hiljem selgus, oli Kati 28aastane poiss-sõber Margus.

Kui Toomas keeldus autosse istumast, tuli mees masinast välja, käes teleskoopnui, võttis tal käest ja tõukas ta sõnadega “kao autosse!” tagaistmele. Tüdruk istus juhi kõrvale ja seltskond sõitis silmatorkavas maasturis minema. Kõik toimus suure hulga inimeste silme all, kuid keegi ei löönud häirekella.

Toomase jutustuse järgi küsis mees, kes põristas r-häälikut, miks ta tüdrukut lõi, ja ähvardas teda relvataolise esemega. Üks fraas, mis ehmunud poisile autosõidust meelde jäi, oli: “Kott pähe ja pagasnikusse.” Poiss palus pisarsilmi, et ta kooli tagasi viidaks või autost välja lastaks, aga mees ütles: “Ainult siis, kui sa vabandad.”

Veidi aja pärast sõitis Margus kooli lähistele, peatas auto ja Toomas paluski põlvili tüdruku ees vabandust, nagu mees käskis. Seejärel lasti ta tulema. Mitu päeva ei julgenud poiss kooli minna, sest kartis, et saab üheksandikult, kellega ta garderoobis rüseles, peksa. Lõpuks läks ta kooli alles siis, kui isa teda autoga viis.

Päev pärast intsidenti algatas Põhja Politseiprefektuuri lastekaitsetalitus kriminaalasja. Kati, kes keeldus algul politseile oma meestuttava nime nimetamast, väitis, et helistas sõbrale, et see räägiks Toomasega. Nende sõnul toimus autos selgitav vestlus, et pole ilus tüdrukut jalaga lüüa, misjärel nad tõesti tahtsid, et poiss ka põlvili vabandaks.

Nii Kati kui ka tema meessõber väitsid, et ei ähvardanud poissi kumminuia ega muu relvaga, vaid Margusel oli käes auto lumekaabits. Et ähvardamise ja relva kasutamise osas olid ütlused vastuolulised ning Marguse juurest relva ei leitud, langeski kahtlustus selles osas ära.

Pärast tunnistajate kuulamist ja sündmuskoha vaatlusi leidis prokurör Pähkel siiski, et paarikese teos on tõsise kuriteo koosseis – nad võtsid tahtevastaselt vabaduse alla 18aastaselt isikult, mille eest seadus näeb ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Ometi otsustas prokurör näidata leebust ja osapoolte le vastu tulla. Ühelt poolt avaldas Margus siirast kahetsust, teiselt poolt ei tahtnud ka Toomas ja tema vanemad juba aasta kestnud uurimise järel veel ka kohtusse minna ning soovisid menetluse lõpetamist.

Läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et kriminaalasi lõpetatakse tingimusel, et Kati ja tema meessõber teevad tänavu mai lõpuks mõlemad 100 tundi üldkasulikku tööd (näiteks kasutatud riiete laos).

Et lugu on delikaatne, põhineb eelnev jutustus Ekspressi valduses oleval kriminaalasja lõpetamise määrusel. Kannatanud pere keeldub kategooriliselt kommentaaridest ja ka prokuratuur on äärmiselt napisõnaline ega väljasta isegi kahtlusaluseid esindanud advokaadi nime, kelle kaudu teise osapoole kommentaari küsida.

Prokurör Pähkeli sõnul oli eesmärk ohvrile võimalikult vähe kannatusi põhjustada. “Et just selline otsus tuli, oli kannatanutepoolne palve. Ühiskondlikult kasulik töö oli kannatanu isa pakutud,” täpsustab Pähkel, kes kardab, et pärast loo avalikustamist isegi muudetud nimedega hakatakse poissi koolis mõnitama. “Mu eesmärk on, et ühe lapse elu ära ei rikutaks.” Samas on loo moraal see, et ka näiliselt tühisest üleastumisest alguse saanud omakohus võib kaasa tuua tõsise karistuse.

Poisid pandi pakiruumi

• Mullu veebruaris jahmatas avalikkust lugu jõhkarditest, kes lumepalle pildunud poisikesed auto pakiruumi toppisid ja metsa viisid. Kui algul oli 13aastasi nuhelnud jõhkardite puhul jutuks isegi inimröövi paragrahv, siis hiljem kvalifitseeris prokurör asja omavoliks ja nõudis tingimisi karistust.

• Ohvrid Villu ja Juhan (nimed muudetud – Toim.) olid Tallinna maineka kooli viienda klassi poisid ja tuntud vanemate lapsed. Tavatu kättemaksuaktsiooni põhjustas lumepall, mille poisid mänguhoos Pirital Puhkekodu teel asuva eramu aknasse lennutasid. Väidetavasti magas toas akna all kaheaastane laps.

• Pihta saanud maja elanikud mitte ainult ei andnud seepeale poistele peksa, vaid toppisid ühe oma Mercedese pakiruumi ja teise tagaistmele ning viisid nad umbes 15 kilomeetri kaugusele Rae valda inimtühja kohta.

• Politseioperatsiooni käivitas Villu, kellel õnnestus sõidu ajal pakiruumist emale helistada. Kähku peilis politsei välja ja sai side pagasnikus olnud poisi telefoniga, tänu millele õnnestus osaliselt röövlite juttu autos pealt kuulata. Paraku võeti hiljem metsas poistelt telefonid ja side katkes.

• Hiljem selgus, et omakohut mõistsid Villu kodust kuus maja edasi elavad toona 24aastane Rene ja 27aastane Gert. Kui politsei nad kolm nädalat hiljem tabas, tunnistasid mehed süü üles ja põhjendasid oma tegu emotsionaalse ülekeemisega. Mõlemat venda karistati kaheaastase tingimisi vangistusega.