Edasi juhib president Medvedevi inimõiguste nõukogu tähelepanu sellele, et ürituse teravik ei pea olema nende venelaste esivanemate süüdistamine, kes panid toime genotsiidi ning rikkusid rahva moraali ning usu. Tähtis on režiimi ohvrite mälestuse jäädvustamine ning 1917. aastal alanud venelaste kodusõja vaimne lõpetamine.

Kolmanda eesmärgina toob presidendi meeskond välja endiste NSVL ja võimalik et koguni sotsialismimaade vaimse ühendamise võimaluse ühise traagilise kogemuse tunnistamise kaudu. “Selle peab algatama Venemaa kui suurim totalitarismi üle elanud kannataja. Tunnistades et “kogu Venemaa oli suur Katõn”, ja ilma puiklemata selgeid märke saates totalitaarse režiimi ohvrite kahetsemisel, võib meie maa pälvida kõigi normaalsete riikide ja rahvaste austuse.”

Tegevusprogrammile, nagu ka mälestusmärkide püstitamisele, tuleb anda rahvusvaheline haare. See peab ühendama SRÜ ning Baltimaade, võimalik et ka endise “sotsialistliku laagri” riike, kirjutatakse dokumendis.

Kommentaatorid on osutanud Medvedjevi ning peaminister Putini erinevatele hoiakutele seoses vabandamisega nõukogude hirmutegude eest.