„Ma tean küll, et on olemas palju teisigi probleeme, mis noori ohustavad. Alates liiklusõnnetustest ja lõpetades vale kooli­valikuga. Aga ometi kardan narkootikumidega seonduvat kõige enam. Sest esiteks – see peaks olema ärahoitav mure, erinevalt liikusõnnestustest. Ja teiseks – kui see juhtub, on tegu pääsmatuid kahjustusi jätva protsessiga.”

Üksikema Maria usub, et on lastele narkootikumidest piisavalt rääkinud, et neile pähe raiuda – mis tahes keemilised katsed oma keha ja ajuga on absoluutselt lubamatud. „Olen hoolitsenud, et nad saaksid selle teema kohta piisavalt infot ja mitte ainult minult. Et nad oleksid lugenud raamatuid ja vastavaid veebilehti ning kuulnud mõnd loengut. Olen öelnud, et paljude muude asjadega, mida kardetakse, on märksa lihtsam hakkama saada. Jääb kool pooleli, saab hiljem jätkata. Saadakse liialt noorelt lapsevanemaks, läheb elu ikka edasi. Ainult mitte narkomaania korral!”

„Olen proovinud…”

„Ema on sel teemal ikka väga hell. Ja vanem vend ka,” ohkab Maria tütar Kaisa. „Jah, julgen seda kõigile tunnistada – peale ema loomulikult –, et olen kanepit suitsetanud. Olen küll, ja see ei meeldinud mulle kuigivõrd, nii et ma ei näe ühtegi põhjust, kuidas see võiks mind tulevikus ohustada või minust narkomaani teha. Suitsetasin, sest mu sõbrad tegid seda. Teen seda ilmselt ka tulevikus, kuigi minu arvates pole see kuigi hea. Ausalt öeldes suhtun sigarettidesse samamoodi – olen proovinud ja teen seda kindlasti ka tulevikus, aga ma tõesti ei usu, et hakkan kunagi päriselt ja pidevalt suitsetama. No ei maitse lihtsalt.”

Sama juttu räägib Kaisa ka alkoholi kohta. Proovitud on mitut asja: longerot, siidrit, õlut ja korra viskitki, aga ükski mulje pole ei piisavalt halb, et sellest edaspidi kaugele hoiduda, ega piisavalt hea, et seda tingimata korrata tahta.

„Ma ei saa kogu sellest propagandast aru, mis tehakse. Nii paljud täiskasvanud joovad ja suitsetavad, ka mu oma ülikorralik ema tõmbab suitsu, tehakse, mis pähe tuleb. Aga kui noored paar mahvi rohelist heina suitsetavad, on lärm lahti. Nõme ju!”

Kaisa tunnistab, et tal on tuttavaid tüdrukuid, kes proovinud ka amfetamiini ja kokaiini, ent tema ise ei tahaks kumbagi katsetada. „Kokaiin on mingi ajast ja arust vanade kirjanike ja muude imelike inimeste värk ning amfi kasutavad osa tüdrukuid selleks, et vähem süüa ja paremini alla võtta. Minul seda muret pole.”

Vend Villemi hoiatusi, et kanepilaksu all või kerges joobes tüdrukule on piinlikult kerge midagi muud sisse sööta, ei võta Kaisa kuigi tõsiselt.

40% narkomaanidest tüdrukud

Staažikas narkoteemaga tegeleja doktor Nelli Kalikova kinnitab, et noortetöö on üks tähtsaim faktor, millest sõltub, kas ja kui kiiresti kanduvad Eestis edasi narkomaania ja aids. „40% narkomaanidest on tüdrukud. Täpselt nagu alkoholismi puhul, on ka narkomaania naistel kergemini külgejääv ja raskemini ravitav haigus kui meestel. Allakäik on kiirem ja raskemini pööratavam, samas on just naised need, kes elu (ja ka HI-viirust) edasi annavad.”

Viiruse kandmise ohtu näitlikustab Kalikova samamoodi nagu mõnikord koolitustel-seminaridel. „Igal osalejal on klaas vett, minul klaas punase mahlaga. Kõik, kes omavahel tervitavad, peavad oma klaasist valama veidi teise omasse. Õige ruttu on kõigi klaasides roosakaspunane vedelik. Siis ma tavaliselt ütlen, et see on näide viiruse levikust ühiskonnas.”

Kokkupuudet narkoainetega saab testida

Narkotestreid maaletoova ettevõtte Rovico Büroo juhatuse esimees Raul Rohtla soovitab murelikel lapsevanematel varuda koju mõni test, mille abil kiirelt ja kindlalt veenduda, kas noorel on olnud kokkupuudet narkootikumidega. Kui vastus on ei, võib vanem (vähemalt seekord) kergendatult hingata. Kui vastus on jah, näitab test, millise ainega tegu, ning siis tuleb otsustada, kuidas edasi käituda.

Test võimaldab tuvastada järgmisi narkootikume: kanep, amfetamiin, PCP, mehamfetamiin (sh Ecstasy), ketamiin, heroiin, metadoon, LSD, HCL (buprenrofiin), oopium.

Narkotesti kasutamine ei eelda meditsiinilist haridust ega ka mitte uriini, vere, sülje, juuste või mis tahes muu inimese küljest pärineva näidismaterjali võtmist. Testimiseks on vaja testainega niisutatud padjakesega pühkida midagi, mida testitav on puudutanud – selleks võib olla laud, pinal, klaviatuur, käekell, mobiil, kirjutusvahend vmt. Test näitab ka seda, kas leitud juhuslik aine (näiteks pulber või tablett) on narkootilise aine sisaldusega.

Raul Rohtla soovitab narkotestreid ka koolidele. „Nende kasutamiseks on kaks võimalust: avalik ja salajane. Esimene võimaldab otsida konkreetset õpilast, kes on narkootiliste ainetega seotud, teine aga kindlaks teha, kas ja millistes klassides koolis vastavaid muresid on. Siis on kooli juhtkonnal ka kergem otsustada, kas ja missugust ennetus- ja kaitsetööd teha tuleb.”    

Narkootikumide ohule viitavad enamasti järgmised tunnused

Emotsionaalsed ohumärgid:

• õppeedukuse järsk langus

• muudatused sõpruskonnas

• loobumine seni tähtsatest tegevustest, nagu hobidest või spordist

• mässumeelne või agressiivne käitumine

• peresuhete järsk halvenemine

• depressiivsus, endasse tõmbumine, isoleerumine

• pidev kaitseseisund

Füüsilised ohumärgid:

• pidev väsimustunne

• punased silmad

• pidev köha

• magamis- ja toitumisharjumuste muutmine

• sagedased terviseprobleemid

• segane kõne, värisevad käed, närviline käitumine

Üksikud sümptomid ei pruugi tähendada, et nooruk eksperimenteerib narkootikumidega, kuid ehk on mõistlik teda pisut jälgida.

Allikas: Roviko

Narkomüüdid

1. Amfetamiiniga on hea eksamiteks õppida.

Mõned inimesed usuvad, et amfetamiin aitab pingelisel ajal keskenduda, näiteks kiirel eksamiperioodil õppida.

Tegelikult tekitab amfetamiin ka kurnatust ja mäluhäireid. Päris kiiresti võib tekkida vaimne sõltuvus ning ilma selle aineta ei suudetagi enam õppida. Pealegi, amfetamiini ostes ei saa kunagi kindel olla, et sa ei tarbi mürgiste lisanditega ainet. Nii võib juhtuda, et eksami asemel satud hoopis haiglasse.

2. Narkootikumid ei ole kuigi ohtlikud.

Mõni inimene arvab nii: minu sõbrad kasutavad narkootikume ja neil ei paista olevat mingeid probleeme ega tervisehäireid. Miks ei võiks ka mina kasutada ja sellest puhtalt välja tulla?

Tegelikult on paljud uimastitega hätta jäänud noored hiljem rääkinud, et eeskujuks olnud sõbrad polnud suuremad tarvitajad. Mõnikord lihtsalt laiatakse teemaga rohkem kui tegelikult kasutatakse.

3. Kokaiin on märk, et kuulud rikaste ja ilusate hulka.

On tõsi, et kokaiinitarvitajate hulgas on mitmeid kuulsaid inimesi. Aga palju rohkem on kokaiinisõltlastest asotsiaale, pätte ja kurjategijaid. Kindlasti ei tee triibu tõmbamine kedagi edukaks.

4. Nädalavahetustel peol Ecstasy’t võtta ei tee kellelegi kurja.

Tegelikult ei ole Ecstasy’t ostes võimalik kindlaks teha aine puhtust, alati võib just sulle sattuda mürgiseid lisandeid sisaldav tablett.

Ecstasy kurnab organismi väga, palju rohkem kui alkohol. Ecstasy tekitab päris kiiresti vaimset sõltuvust.

5. Ma ei ole sõltuvuses, võin iga kell järele jätta, kui tahan.

Mõned inimesed, kes vahel harva narkootikume kasutavad, mõtlevad, et nad võivad narkootikumide tarvitamise alati lõpetada. Arvatakse, et väikesed kogused ei tekita veel probleeme.

Tegelikult tekitavad paljud narkootikumid päris kiiresti vaimse sõltuvuse. Sellise sõltuvuse tekkimist on raske märgata, inimene usub, et suudab igal hetkel uimasti tarvitamisest vabaneda. Tegelikult see aga nii ei ole, uimasteid maha jätta on palju raskem kui näiteks suitsetamisest loobuda.

6. Kanep ei tekita sõltuvust.

Paljud inimesed usuvad, et kanep on kahjutum ka tubakast ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud.

Samas on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust. Kui tubakas rikub üksnes inimese tervist, siis kanep tekitab veel mäluhäireid. Sageli on pika ajalised kanepisuitsetajad apaatsed ja teotahtetud. Kanep on ka väga ohtlik liikluses.

7. Kõik teavad narkootikumidest palju ja on neid proovinud.

Paljud noored arvavad, et nende sõbrad teavad narkootikumidest palju, on kõiki aineid proovinud, tunnevad nende mõjusid ja nende juttu võib uskuda.

Tegelikult liigub narkootikumide kohta uskumatult palju valeinfot, ka nende inimeste hulgas, kes ise uimasteid kasutavad.

8. Narkodiiler näeb välja nagu pätt.

Noored arvavad, et narkootikume müüvad kurjategija välimusega tegelase, asotsiaalid või sellised värvikad tüübid nagu vahel filmidest näha. Tegelikult on narkodiiler samasugune inimene nagu sina. Kõige sagedamini ostetakse uimasteid sõprade-tuttavate käest. Välimuse järgi ei ole tavaliselt aru saada, kes on diiler. Hoolimata tavalisest väljanägemisest on selline inimene kurjategija.

Allikas: narko.ee