23.05.2007, 00:00
Merko kingitus Tallinna vippametnikule
Tallinna kommunaalameti juht Ain Valdmann (57) ei mäleta, kellelt ta sai võimaluse osta sõbrahinnaga korter Pärnu kesklinnas.
ON, MILLE ÜLE UHKUST TUNDA: Ain Valdmann juhatab Tallinna linnavalitsuses kommunaalvaldkonda juba 1977. aastast. PEETER LANGOVITS / POSTIMEES
Pärnu kesklinnas Supeluse tänaval asub
neljakorruseline kortermaja. Üht sealset korterit müüakse praegu
hinnaga 36 000 krooni ruutmeetrist.
“Maja asub vaid väikese jalutuskäigu kaugusel rannast ja kesklinnast. Väga mõnus asukoht!” Nii kirjeldatakse maja City24 kinnisvaraportaalis.
Elamu paistab silma tuntud korteriomanike poolest. Nende seas on Reformierakonna miljonär Neinar Seli, YIT Ehituse juht Priit Sauk ning Tallinna linna üks mõjuvõimsamaid ametnikke, kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.
Kinnistusregistri andmetel ostis Valdmann 41,9 ruutmeetri suuruse korteri mullu oktoobris. Müüja oli osaühing Tuvi Haldus, mis kuulub Merko Gruppi. Hind 687 000 krooni.
Ühe ruutmeetri hinnaks teeb see veidi alla 16 400 krooni. Võrreldes teise samas majas müüdava korteriga sai Valdmann korteri kätte poole odavamalt, isegi veidi paremini.
“Minu jaoks see hind ei olnud soodne. Päris pirakas,” märgib Valdmann.
Ta räägib, et korter pole suurem asi. Pisike, kööki pole, vanasti oleks sellist nimetatud majahoidja toaks. “Minuvanune inimene tahaks juba Pärnus sanatooriumis ja spaas käia, oma korter on odavam kui seal nädala eest maksta,” räägib mees.
Tasuta puhkus Pärnus
Valdmanni korteriost on eriline, nipiga tehing. Vippametnik ei leppinud korteri võimaliku omandamise suhtes kokku mitte mullu, vaid juba juulis 2003. See oli nn optsioonileping, mille kohaselt ei pidanud ta kohe maksma sentigi, kuid võis kogu aja korterit kasutada ehk sisse kolida. Ta pidi maksma ainult kommunaalkulud.
Ekspressi andmetel oli tookord korteri hinnaks kokku lepitud 538 000 krooni. See tegi ühe ruutmeetri eest vähem kui 13 000 krooni.
“See hind tundus tookord olevat inimsõbralik,” ütleb Valdmann.
Kuna ta korterit kohe välja ei ostnud, arvestati iga kuu juurde üks protsent soetusmaksumuse tõusu (5380 krooni kuus). Ka seda raha ei pidanud kommunaalameti juhataja kohe ära maksma.
Sisuliselt sai Valdmann mitu aastat suvitada Pärnus tasuta korteris ning tal oli paber, mis lubas soetada see elupaik endale kinnisvarabuumi eelse hinnaga.
Valdmanni seni avaldatud majandushuvide deklaratsioonidest ei leia ühtki märget Pärnu
korteri kohta. Ametnikud peavad esitama tööandjale oma suuremate varade ja kohustuste nimekirja. Eeskirjades pole aga sõnagi optsioonide kohta, mis on moodsa aja nähtus.
Optsioonileping andis Valdmannile võimaluse osta sadu tuhandeid maksev korter, kuid ta ei pidanud seda kirja panema. See polnud vara ega kohustus, see oli vaid võimalus.
“Ma ei tea, ei oska öelda, ei mäleta”
Ühelgi tavakodanikul samasugust optsioonilepingut tõenäoliselt sõlmida ei õnnestu. Pisikeselt inimeselt nõuavad kinnisvarafirmad kohe kopsakat broneerimistasu.
Ekspress: “Kuidas sellist optsiooni saab?”
Valdmann: “Ei tea.”
Ekspress: “Kes optsiooni andis?”
Valdmann: “Ei oska öelda.”
Ekspress: “Kes kirjutas lepingule alla?”
Valdmann: “Ma ei mäleta. Käisin kinnisvarafirmadega ringi ja sattusin sellise peale. Ma ei tunne küll, et peaksin olema ülekuulatav. Ostsin selle korteri enda ja pere heaks.”
Valdmanni nägu värvub punaseks.
Ekspress teeb ettepaneku, et Valdmann võiks lepingu kodust kaasa võtta ja meile näidata. “Ma ei ole isegi kindel, et ma ta välja kaevan, sest mul pole teda vaja olnud,” märgib ametnik.
Ekspressil on p& amp; otilde;hjust arvata, et lepingut pakkus talle firma Vispell KV, mis kuulub suurele arendusfirmale E.L.L. Kinnisvara. Tolle peremeheks on omakorda Merko Grupp, mille juhtfiguurina tunneme Baltimaade kõige vägemat ehitusettevõtjat Toomas Annust.
Valdmanni optsioonileping hakkas kehtima 10. juulil 2003. Päev varem oli kinnistusregistrile esitanud avalduse registreerida end Supeluse tänava korteri omanikuks osaühing Vispell KV.
Sama register ütleb, et firmale on kuulunud vaid kaks korterit – üks Jõgeval ja teine Pärnus – ning too teine läks kohe Valdmanni kasutusse, nagu olekski ta sellel eesmärgil soetatud.
Merkost kuuleb Ekspress, et põhimõtteliselt oli tegemist hea äriga: Valdmann pidi maksma intresse üks protsent kuus ehk 12 protsenti aastas ja see oli turuhinnast kaks korda kõrgem. Kuid siin on üks “aga”: vippametnikul oli võimalik kohe korter välja osta ning siis ei võitnuks Vispell KV suurt midagi, sest ta müüs korteri Valdmannile praktiliselt vaheltkasuta.
Üle 600 miljoni eest tellimusi Merkole grupile
2004 vangerdati korter edasi firmale Tuvi Halduse, mis on samuti osa Annuse ehitus- ja kinnisvarakontsernist. Valdmannile antud hinnalubadus ja korteri kasutamise õigus jäid kehtima.
Valdmann ütleb, et muidugi tunneb ta Annust: “Aeg-ajalt ajame mõne sõna juttu. Tal on ju palju tuttavaid.”
Ilmselt on neil alati, millest rääkida. Valdmanni juhitava Tallinna kommunaalameti suuremate klientide hulka kuulub Tallinna Teede Aktsiaselts, mis on taas Merko allettevõte. Firmast teatati Ekspressile, et alates 2002. aastast on Tallinna Teed saanud linnalt tellimusi 544 miljoni krooni eest. Siia lisandub Merko Ehituse Lasnamäe viadukt üle raudtee hinnaga 71 miljonit krooni. Ehk kokku on grupp saanud kommunaalametilt tellimusi 615 miljoni krooni eest.
Valdmann ise hankeid ei korralda. Sellega tegelevad tema alluvad. Riigihanke võidab see firma, kes teeb kõige soodsama pakkumise. “Võitja paneb paika hind. Muude sõnumite sissetoomine on välistatud,” seletab Valdmann.
Küll aga sõlmib Valdmann võitjatega lepingud.
Tallinna Teede kõnealustest riigihangetest suurim oli mullune “Linna teede ja teerajatiste korrashoid”. See on seitsme aasta pikkune leping, mille kogumahuks teatab riigihangete register natuke üle 400 miljoni krooni.
Eelnevalt vaidlustas Talter kõnealuse riigihanke tingimused. Kaebaja vihjas võimalusele, et tegemist võib olla suunatud pakkumisega. “Hanke tingimused piiravad ebamõistlikult ja ebaotstarbekalt osalejate hulka,” kurtis Talter.
Riigihangete amet andiski kaebajale õiguse, kuid konkursi võidu noppis ikkagi Merko. Ettevõtte juht Tiit Padar kommenteerib seda aastaaruandes: “Võitmine annab ettevõttele stabiilsuse järgnevateks aastateks.”
Omaette küsimus on, kui suureks lepingu maht lõpuks kujuneb. Merkost öeldi Ekspressile, et linn eraldab summad igal aastal eraldi ning kogusummast 400 miljonit ei tasu rääkida. Senise seisuga on saadud tellimusi 52 miljoni krooni eest. Koos nimetatud 400 miljoni krooniga ulatuks Merko hangete kogusumma aga 965 miljoni kroonini.
Miljonipeldiku vari
Valdmann on varemgi paistnud silma kummaliste seostega. Muuhulgas esines ta nn Toompea miljonipeldiku skandaalis. Valdmann pääses distsiplinaarkaristusega, tema alluvad mõisteti kohtus süüdi. Käimla hankedokumendid vormistati tagantjärele.
Aastal 1999 võitis Tallinna tänavapuhastuse konkursi aktsiaselts Vare. Sama aasta jõulude eel ostis Valdmann tolle aktsiaseltsiga seotud osaühingult Feierson kahekorruselise elumaja Tallinnas Veskimöldres.
Ühtlasi sai ta firmalt 1,3 miljonit krooni laenu ning pantis Feiersoni kasuks oma vanemate talumaad Lääne-Virumaal. Kokku 75 hektarit.
Tallinna linnavalitsus uuris tehinguid ja rikkumisi ei tuvastanud.
Valdmanni mullu suvel avaldatud majanduslike huvide deklaratsioon ütleb, et mehel ja tema abikaasal oli ühiskohustus Feiersoni ees 1,26 miljonit krooni.
Samal ajal esitatud Feiersoni aastaaruanne räägib anonüümsest eraisikust, kellele on antud pikaajaline laen aastani 2015 intressimääraga kaheksa protsenti aastas. Laenu jääk on kaks miljonit krooni.
Nimetatud tegelane võlgnes ka intresse 120 000 krooni.
Pensionil pole vaja lugeda veeringuid
Mullu teenis Valdmann linnaametnikuna keskmiselt 30 200 krooni kuus. Kas sellise palgaga jõuab maksta Feiersoni ja Merko laene, on vägagi küsitav.
Valdmann tunnistabki, et ta ei ostnud Pärnu korterit kohe suvel 2003 välja, sest “hetkel ei olnud ressurssi”. Praeguseks on kinnisvara välja ostetud. Raha sai ta Lääne-Virumaal asunud vanemate maade müügist.
Ja mis puudutab Pärnu korterit ning Merko grupi suuri tellimusi, siis Valdmann ütleb, et neid ei saa seostada: “Mitte mingil juhul.”
Jääb vaid lisada, et head elu hindab Valdmann küll. Tehnikaülikooli meeskoori veteranina õpetab ta koori veebiküljel noortele, kui tähtis on sissetulek ja selle ülesminek, “et tulevik oleks helge ja vilistlaspäevade kauguses ei peaks lugema veeringuid”.
Loo valmimisel aitas infot töödelda
analüütik Margus Järv.
“Maja asub vaid väikese jalutuskäigu kaugusel rannast ja kesklinnast. Väga mõnus asukoht!” Nii kirjeldatakse maja City24 kinnisvaraportaalis.
Elamu paistab silma tuntud korteriomanike poolest. Nende seas on Reformierakonna miljonär Neinar Seli, YIT Ehituse juht Priit Sauk ning Tallinna linna üks mõjuvõimsamaid ametnikke, kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.
Kinnistusregistri andmetel ostis Valdmann 41,9 ruutmeetri suuruse korteri mullu oktoobris. Müüja oli osaühing Tuvi Haldus, mis kuulub Merko Gruppi. Hind 687 000 krooni.
Ühe ruutmeetri hinnaks teeb see veidi alla 16 400 krooni. Võrreldes teise samas majas müüdava korteriga sai Valdmann korteri kätte poole odavamalt, isegi veidi paremini.
“Minu jaoks see hind ei olnud soodne. Päris pirakas,” märgib Valdmann.
Ta räägib, et korter pole suurem asi. Pisike, kööki pole, vanasti oleks sellist nimetatud majahoidja toaks. “Minuvanune inimene tahaks juba Pärnus sanatooriumis ja spaas käia, oma korter on odavam kui seal nädala eest maksta,” räägib mees.
Tasuta puhkus Pärnus
Valdmanni korteriost on eriline, nipiga tehing. Vippametnik ei leppinud korteri võimaliku omandamise suhtes kokku mitte mullu, vaid juba juulis 2003. See oli nn optsioonileping, mille kohaselt ei pidanud ta kohe maksma sentigi, kuid võis kogu aja korterit kasutada ehk sisse kolida. Ta pidi maksma ainult kommunaalkulud.
Ekspressi andmetel oli tookord korteri hinnaks kokku lepitud 538 000 krooni. See tegi ühe ruutmeetri eest vähem kui 13 000 krooni.
“See hind tundus tookord olevat inimsõbralik,” ütleb Valdmann.
Kuna ta korterit kohe välja ei ostnud, arvestati iga kuu juurde üks protsent soetusmaksumuse tõusu (5380 krooni kuus). Ka seda raha ei pidanud kommunaalameti juhataja kohe ära maksma.
Sisuliselt sai Valdmann mitu aastat suvitada Pärnus tasuta korteris ning tal oli paber, mis lubas soetada see elupaik endale kinnisvarabuumi eelse hinnaga.
Valdmanni seni avaldatud majandushuvide deklaratsioonidest ei leia ühtki märget Pärnu
korteri kohta. Ametnikud peavad esitama tööandjale oma suuremate varade ja kohustuste nimekirja. Eeskirjades pole aga sõnagi optsioonide kohta, mis on moodsa aja nähtus.
Optsioonileping andis Valdmannile võimaluse osta sadu tuhandeid maksev korter, kuid ta ei pidanud seda kirja panema. See polnud vara ega kohustus, see oli vaid võimalus.
“Ma ei tea, ei oska öelda, ei mäleta”
Ühelgi tavakodanikul samasugust optsioonilepingut tõenäoliselt sõlmida ei õnnestu. Pisikeselt inimeselt nõuavad kinnisvarafirmad kohe kopsakat broneerimistasu.
Ekspress: “Kuidas sellist optsiooni saab?”
Valdmann: “Ei tea.”
Ekspress: “Kes optsiooni andis?”
Valdmann: “Ei oska öelda.”
Ekspress: “Kes kirjutas lepingule alla?”
Valdmann: “Ma ei mäleta. Käisin kinnisvarafirmadega ringi ja sattusin sellise peale. Ma ei tunne küll, et peaksin olema ülekuulatav. Ostsin selle korteri enda ja pere heaks.”
Valdmanni nägu värvub punaseks.
Ekspress teeb ettepaneku, et Valdmann võiks lepingu kodust kaasa võtta ja meile näidata. “Ma ei ole isegi kindel, et ma ta välja kaevan, sest mul pole teda vaja olnud,” märgib ametnik.
Ekspressil on p& amp; otilde;hjust arvata, et lepingut pakkus talle firma Vispell KV, mis kuulub suurele arendusfirmale E.L.L. Kinnisvara. Tolle peremeheks on omakorda Merko Grupp, mille juhtfiguurina tunneme Baltimaade kõige vägemat ehitusettevõtjat Toomas Annust.
Valdmanni optsioonileping hakkas kehtima 10. juulil 2003. Päev varem oli kinnistusregistrile esitanud avalduse registreerida end Supeluse tänava korteri omanikuks osaühing Vispell KV.
Sama register ütleb, et firmale on kuulunud vaid kaks korterit – üks Jõgeval ja teine Pärnus – ning too teine läks kohe Valdmanni kasutusse, nagu olekski ta sellel eesmärgil soetatud.
Merkost kuuleb Ekspress, et põhimõtteliselt oli tegemist hea äriga: Valdmann pidi maksma intresse üks protsent kuus ehk 12 protsenti aastas ja see oli turuhinnast kaks korda kõrgem. Kuid siin on üks “aga”: vippametnikul oli võimalik kohe korter välja osta ning siis ei võitnuks Vispell KV suurt midagi, sest ta müüs korteri Valdmannile praktiliselt vaheltkasuta.
Üle 600 miljoni eest tellimusi Merkole grupile
2004 vangerdati korter edasi firmale Tuvi Halduse, mis on samuti osa Annuse ehitus- ja kinnisvarakontsernist. Valdmannile antud hinnalubadus ja korteri kasutamise õigus jäid kehtima.
Valdmann ütleb, et muidugi tunneb ta Annust: “Aeg-ajalt ajame mõne sõna juttu. Tal on ju palju tuttavaid.”
Ilmselt on neil alati, millest rääkida. Valdmanni juhitava Tallinna kommunaalameti suuremate klientide hulka kuulub Tallinna Teede Aktsiaselts, mis on taas Merko allettevõte. Firmast teatati Ekspressile, et alates 2002. aastast on Tallinna Teed saanud linnalt tellimusi 544 miljoni krooni eest. Siia lisandub Merko Ehituse Lasnamäe viadukt üle raudtee hinnaga 71 miljonit krooni. Ehk kokku on grupp saanud kommunaalametilt tellimusi 615 miljoni krooni eest.
Valdmann ise hankeid ei korralda. Sellega tegelevad tema alluvad. Riigihanke võidab see firma, kes teeb kõige soodsama pakkumise. “Võitja paneb paika hind. Muude sõnumite sissetoomine on välistatud,” seletab Valdmann.
Küll aga sõlmib Valdmann võitjatega lepingud.
Tallinna Teede kõnealustest riigihangetest suurim oli mullune “Linna teede ja teerajatiste korrashoid”. See on seitsme aasta pikkune leping, mille kogumahuks teatab riigihangete register natuke üle 400 miljoni krooni.
Eelnevalt vaidlustas Talter kõnealuse riigihanke tingimused. Kaebaja vihjas võimalusele, et tegemist võib olla suunatud pakkumisega. “Hanke tingimused piiravad ebamõistlikult ja ebaotstarbekalt osalejate hulka,” kurtis Talter.
Riigihangete amet andiski kaebajale õiguse, kuid konkursi võidu noppis ikkagi Merko. Ettevõtte juht Tiit Padar kommenteerib seda aastaaruandes: “Võitmine annab ettevõttele stabiilsuse järgnevateks aastateks.”
Omaette küsimus on, kui suureks lepingu maht lõpuks kujuneb. Merkost öeldi Ekspressile, et linn eraldab summad igal aastal eraldi ning kogusummast 400 miljonit ei tasu rääkida. Senise seisuga on saadud tellimusi 52 miljoni krooni eest. Koos nimetatud 400 miljoni krooniga ulatuks Merko hangete kogusumma aga 965 miljoni kroonini.
Miljonipeldiku vari
Valdmann on varemgi paistnud silma kummaliste seostega. Muuhulgas esines ta nn Toompea miljonipeldiku skandaalis. Valdmann pääses distsiplinaarkaristusega, tema alluvad mõisteti kohtus süüdi. Käimla hankedokumendid vormistati tagantjärele.
Aastal 1999 võitis Tallinna tänavapuhastuse konkursi aktsiaselts Vare. Sama aasta jõulude eel ostis Valdmann tolle aktsiaseltsiga seotud osaühingult Feierson kahekorruselise elumaja Tallinnas Veskimöldres.
Ühtlasi sai ta firmalt 1,3 miljonit krooni laenu ning pantis Feiersoni kasuks oma vanemate talumaad Lääne-Virumaal. Kokku 75 hektarit.
Tallinna linnavalitsus uuris tehinguid ja rikkumisi ei tuvastanud.
Valdmanni mullu suvel avaldatud majanduslike huvide deklaratsioon ütleb, et mehel ja tema abikaasal oli ühiskohustus Feiersoni ees 1,26 miljonit krooni.
Samal ajal esitatud Feiersoni aastaaruanne räägib anonüümsest eraisikust, kellele on antud pikaajaline laen aastani 2015 intressimääraga kaheksa protsenti aastas. Laenu jääk on kaks miljonit krooni.
Nimetatud tegelane võlgnes ka intresse 120 000 krooni.
Pensionil pole vaja lugeda veeringuid
Mullu teenis Valdmann linnaametnikuna keskmiselt 30 200 krooni kuus. Kas sellise palgaga jõuab maksta Feiersoni ja Merko laene, on vägagi küsitav.
Valdmann tunnistabki, et ta ei ostnud Pärnu korterit kohe suvel 2003 välja, sest “hetkel ei olnud ressurssi”. Praeguseks on kinnisvara välja ostetud. Raha sai ta Lääne-Virumaal asunud vanemate maade müügist.
Ja mis puudutab Pärnu korterit ning Merko grupi suuri tellimusi, siis Valdmann ütleb, et neid ei saa seostada: “Mitte mingil juhul.”
Jääb vaid lisada, et head elu hindab Valdmann küll. Tehnikaülikooli meeskoori veteranina õpetab ta koori veebiküljel noortele, kui tähtis on sissetulek ja selle ülesminek, “et tulevik oleks helge ja vilistlaspäevade kauguses ei peaks lugema veeringuid”.
Loo valmimisel aitas infot töödelda
analüütik Margus Järv.
Linnavalitsuse “dinosaurus”
- Ain Valdmann sai mullu linnapea Jüri Rataselt märgi 25aastase tööstaaži eest.
- Ta alustas linna teenimist Brežnevi ajal 1977. aastal, mil juhatas elamutevalitsuse plaaniosakonda.
- Olümpiamängude ajal tõusis Valdmann valitsuse peainseneriks ja perestroika ajal juba juhatajaks.
- Iseseisvusaja alguses proovis kätt eraettevõtluses.
- Valdmann naasis linna palgale septembris 1993 Mustamäe linnaosa vanema asetäitajana. 1995 sai temast Nõmme majavalitsuse direktor.
- Linna kommunaalametit juhatab Valdmann veebruarist 1997.
- Ta on osalenud mitmel täienduskoolitustel, nagu “Mõjuv esinemine”, “Läbirääkimis- ja mõjutamisoskused”, “Juhi isiksus ja juhtimise psühholoogilised põhimõtted” ning “Mida peab teadma juht riigihangete korraldamisest”.
- Viimane koolitus mullu novembris oli “Tööstressi ohjamine”.
Merko grupi tellimused Valdmanni ametilt
aasta | mln kr |
2003 | 54 |
2004 | 159 |
2005 | 119 |
2006 | 166 |
2007 | 117 |
kokku | 615 |
Kõik tööd on tulnud Tallinna Teede nimele, va Merko Ehituse sillaehituse hange aastal 2004 summas 71 mln kr.
