Metanoolitragöödia mõjutas turgu
Kõigepealt arvud. Kui 2001. aasta esimese kuue kuuga müüsid Eesti viinatootjad siseturul ligemale 3,3 miljonit liitrit viina, siis tänavu on esimesel poolaastal müüdud 4,9 miljonit liitrit. See on ca 1,6 miljonit liitrit rohkem. Iga Eesti elaniku kohta on ametlikku viina joodud üks liiter pluss teeklaasitäis rohkem kui kolm aastat tagasi!
Aastate jooksul salaviina turuosa uurinud ja hinnanud Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli 2001. aastal salaviina osa ligemale 40 protsenti, nüüd on see vahemikus 20-25 protsenti.
Kuigi ka see tähendab riigile umbes 250 miljonit krooni saamata jäänud makse, on salaviina osa kahanemine silmatorkav.
Suurimad viinatootjad toovad välja kolm peamist põhjust – odava ametliku viina müügimahu kasv, kontrollorganite tõhusam töö ning, last but not least, Pärnu metanoolitragöödia.
Onistar Grupi nõunik Tiit Maidre toonitab, et just 2001. aasta tragöödia on ametliku viina müüki sedavõrd hoogsalt kasvatanud.
Eesti viinatootjaid ühendava Viinaliidu juhataja Aleksandr Skoblov avaldab vargsi lootust, et viina tarbimise suurenemist näitav statistika ei tulene sellest, et rahvas oleks rohkem jooma hakanud, vaid et salaalkoholile eelistatakse odavama hinnaklassiga legaalset kärakat.
Lisaks märgib ta, et oma mõju oli ka soomlaste nn viinarallil pärast Eesti saamist Euroopa Liidu liikmesriigiks. “Kui nelja kuuga müüdi võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kanget alkoholi rohkem ainult 1,4 protsenti (valget viina isegi 0,7 protsenti vähem), siis kuue kuu kasv oli vastavalt 11 ja 8 protsenti,” teatab Viinaliidu juht.
AS Liviko turundusdirektor Janek Kalvi sõnul on seis loomulikult parem kui aastate eest, aga see ei tähenda, et kõik ongi okei ning salaviinaga probleeme pole. "Viimastel kuudel oleme saanud signaale, et salaviina on turule jälle rohkem tekkinud," lausub ta.
Kalvi hinnangul sillutavad salaviina levikule teed kõiksugu piirangud, näiteks öise alkoholimüügi keeld ja ka tuleva aasta algusse planeeritud alkoholiaktsiisi tõus.
Viinapudeli hinnas sisaldub aktsiis, käibemaks, tootja- ja kaubanduse kulud ning kasum. "Ei maksa arvata, et keegi sellest ahelast jätaks aktsiisi tõustes olukorra kasutamata," nendib Kalvi. "Supermarketites maksab pooleliitrine Viru Valge aktsiisitõusu järel vähemalt 85 krooni pudel, mis täiesti selgelt elavdab salaviina turgu. Piirituse ja vee kokku segamine on nii lihtne asi, et kindlasti tekib kohe palju uusi "väikeettevõtjaid"."
Siiski - legaalse viina turuosa kasvu üldisel taustal hakkab silma, et kõige enam on müügiarvud paranenud just Livikol.
Kui 2001. aasta esimese poole näitajatega valitses Liviko vähem kui kolmandikku turust ning mõne jooksva kuu peale oli müük kahvatum kui Onistaril, siis tänavuse aasta seniste kuude kokkuvõttes on Liviko käes koguni 61 protsenti siinsest viinaturust. Mõne aja tagune tõsine konkurent Onistar on vähem kui kümneprotsendilise turuosaga kukkunud kolmandaks. Teisel kohal seisab Ofelia (16%).
Maidre tunnistab, et tõenäoliselt ei osanud Onistar õige viina sedavõrd järsku kasvu prognoosida. “Meie tootmismahud on ju laias laastus samad, mis mõned aastad tagasi, kui me olime turuliidrid,“ märgib ta. “Marketingi ja turustuse osas oleme järele andnud. Teised on mööda läinud.”
Veel osutab Maidre, et tema andmetel on olulisimaks viinaostu kohaks saanud Säästumarket. Ent hinnaklass, millega seal viina müüakse, on sedavõrd madal, et tootjal on võimatu midagi teenida. “Meie viin oli ka kunagi seal letis, aga me võtsime ära. Ei tasunud ära,” ütleb ta.
Kalvi sõnul sai nimelt salaalkoholi vastu võitlemiseks loodud eri bränd - Lauaviin. "Madala hinnaga kvaliteetne viin, et hinnatundlikumal tarbijal oleks väiksem kiusatus salaviina järele," ütleb ta. Lisaks said kõik Liviko viinad varustatud turvahologrammiga, et nad oleksid võltsimiskindlad.
