Metsas kaotatud miljardid
Eesti on küll kaotanud edetabeli tipukoha IT-arengus, kuid juhib konkurentsitult Euroopa riikide tabelit arvudega, mis näitavad, kui palju meil raiutakse metsa võrreldes selle juurdekasvuga. Kui Soomes-Rootsis raiutakse umbes 75 protsenti sellest, mis aastaga juurde kasvab, siis meil lausa 150 protsenti! Järgmisel kohal on Malta, kus metsa palju ei ole.
Põhiliselt raiutakse meil metsameestele tulusat kuuske ja mändi, juurde kasvab eelkõige leppa. Ehk metsatööstuse jaoks väärispuu asendub prügiga. Kokkuvõttes metsamaade hulk küll kasvab – näiteks põllumajandustootmisest kõrvale jäänud maade metsastumise arvelt, kuid sinnagi kipub eelkõige kasvama just prügipuu. Lehtpuu kasvab kiiremini ja lämmatab tärkava okaspuu. Kui nõudliku okaspuuga eraldi ei tegeleta, võivad Eestit tulevikus kattagi ainult lehtpuumetsad.
“Kui kuusikud uuenevad hall-lepikuga ja männid sookaasikuga, oleme kõik vaesemaks jäänud,” leiab metsade säästva arengu eest võitlev Lembit Maamets. Ta on kokku arvutanud, et iga aastaga tekitatakse suurte raiemahtudega Eesti metsades kahju 1,5 miljardi krooni eest.
Maametsa julge väite eeldus on fakt, et Eesti metsade koguväärtus on ligikaudu sada miljardit krooni ning puidu iga-aastase juurdekasvu väärtus 1,72 miljardit krooni. 1999-2000 raiuti igal aastal 3,14 miljardi eest ehk 146 protsenti juurde kasvava puidu netomahust. Kui aastane raiemaht ületas juurdekasvu napilt, siis metsade rahaline väärtus vähenes tunduvalt enam.
Sünged arvud
Tema seisukohti kinnitavad veel radikaalsemad arvutused. Paar aastat tagasi keskkonnakaitsealast magistritööd kaitsnud Rainer Kuuba leidis oma töös, et 1999. ja 2000. aastal raiuti Eestis metsa nii palju, et alles jääva puidu potentsiaalse müügiväärtuse arvelt jääb igal aastal saamata 2,2 miljardit krooni. Kuuba uurimus rõhutab, et see on veel optimistlik prognoos, sest pigem raiutakse kvaliteetsemat metsa ja kasvama jääb kehvem puit. Ehk teisisõnu, eestlased on viie aastaga saanud umbes kümne miljardi krooniga vastu pükse.
Eriti nukras seisus on kuusk, mida raiuti viis aastat tagasi lausa 1,8 miljardi krooni eest enam, kui pealekasv lubanuks. Ainsatena on positiivses seisus haab ja hall lepp, mida kasvab juurde enam, kui seda raiutakse.
Rahvusvahelise puidukontserni StoraEnso Eesti metsandusjuht Indrek Tust ei näe asja sugugi nii mustades värvides. Tema sõnul on Eesti metsade põhiline häda selles, et nõukogude ajal ja pärast seda raiuti liiga vähe. Näiteks kuusemetsad, mida praegu suure hooga maha võetakse, on sadakond aastat tagasi hoogsa metsaistutamise käigus kasvama pandud. “Nende tund on praegu käes. Miks me peaksime jätma need kuused metsa ainuüksi sellepärast, et kuuse raie on nagunii negatiivne?”
Tust tugineb Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse juhataja Enn Pärdi kokku pandud ülemöödunud aasta Eesti metsade statistikale. Nende andmete järgi on nii raieküpsetel kuuskedel kui ka mändidel veel raieruumi piisavalt. Kuused saavad raieküpseks 70-80aastaselt ja männid 100aastaselt, Eesti metsades on aga piisavalt palju ka tunduvalt vanemaid okaspuid. Suurem häda on haavaga, mis saab küpseks 50-60aastaselt ning kipub pärast seda pehkima. Väga suur osa meie metsade haavapuust ongi juba lootusetult mäda.
Omanik võtab rasva
Eestis kasvab kokku umbes 2,2 miljonit hektarit metsa. Sellest 900 000 hektarit jääb erakätesse, peaaegu teist sama palju on riigi oma. 400 000 hektarit on maareformi käigus tagastamata.
Perestroika ajal raiuti Eestis aastas 3,3 miljonit tihumeetrit metsa, tosin aastat hiljem kerkis kogus 12,7 miljonile. Raiemahust veerand tuleb riigimetsast, lõviosa raiuvad eraomanikud. Suurem osa raiumistest käib maadel, mis juba omanikku vahetanud. Ehk oma metsa raiuja pole tavaliselt see, kellele esivanemate maatükk tagastati.
Maatüki eest kopsakat raha maksnud omanik tahab sealt mõistagi võimalikult ruttu tulu kätte saada. Nii näiteks ei pea okaspuudega sada aastat ootama – peenpalki töötlevate tehaste jaoks kõlbab ka 50aastane kuusk. Hind on aga vaid veidi madalam kui jämepalgil.
“Kui ma siga kasvatan, on mu oma asi, millal ta vardasse ajan,” võtab Maamets kokku "ajutiste" erametsaomanike suhtumise. Ta lisab, et üha rohkem peremehi võtab metsa pikaajalise investeeringuna. Paraku on paljud neist kokku ostnud tükke, kust väärtus juba välja võetud – ehk neil ei jäägi muud üle, kui sinna peale istutada ja jääda ootama järgmist sajandit, mil mets raieküpseks muutub.
“Mets on eetika kategooriasse kuuluv valdkond,” nendib metsaomanik Lembit Laks. “Sina raiud eelmiste põlvkondade kasvama pandut ning jätad omakorda järgmistele raiuda.” Laks on kõik oma metsad ostnud, kokku on tal tänaseks Lääne-Virumaal 580 hektarit metsamaid.
Laks oli esimene erametsaomanik, kes lasi oma metsa sertifitseerida. Sertifikaat on märk, et selle omanik järgib kõiki seadusi ning käitub oma metsaga leebelt. Viis aastat tagasi, kui Laks sertifikaati taotles, oli see kallis ja paljudele üsna mõttetuna tundunud lõbu. Seadusi eirates sai metsaraiumisega lühiajaliselt hoopis rohkem teenida.
Metsavargaid jääb vähemaks
Juba aastaid töötab keskkonnaministeerium välja uut metsaseadust, mis seab metsaomanikele oma vara majandamisel veel karmimad nõuded.
Ministeeriumi kinnitusel on uue seaduse eesmärk parandada metsauuenduse kvaliteeti ja vähendada varimetsanduse ulatust. Arvud on kõnekad: erametsades moodustasid raiutud metsadest okaspuumetsad üle poole, vast istutatud metsas aga vaid veerandi. Metsavaraste nahka läheb umbes üks protsent aastasest raiemahust. Õigusrikkumiste põhjustena nimetab ministeerium kolme inimsoo peamist häda: vaesust, teadmatust ja kasuahnust. Praeguseks on turg peamiselt suurte Skandinaavia suurettevõtete kontrolli all, kes on huvitatud puidu legaalsest päritolust, et säilitada oma keskkonnateadlikku tarbijaskonda. See tähendab ka vastutust metsa uuendamise eest.
Riik peaks kontrollima, et metsaomanikud tegeleksid oma maadel metsauuendusega. Kui peremees pole teatud aja jooksul lagedaks raiutud lanki taasmetsastanud, teeb riik seda ise ning nõuab maaomanikult kulud sisse. Ent riik võib maaomaniku tegemistesse sekkuda alles seitse aastat pärast raiet.
Tänavu jagas riik esmakordselt maaomanikele metsastamistoetust. Paraku oskasid seda küsida vähesed ning neistki ei jätkunud seda kõigile.
Arvud hakkavad vaikselt lootust andma. Kuigi tormise talve raiemahtu pole veel ametlikult kokku löödud, jääb see Indrek Tusti hinnangul täpselt viimase 20 aasta keskmisele tasemele – 7,5 miljonit tihumeetrit. Kui ka metsauuendus sellega jõudsalt sammu peab, on ometi selge, et metsapüramiidist on viimase viie aastaga paras tükk välja haugatud.
Kuusk on ohus
Keskkonnateadlase Rainer Kuuba arvutus näitab, kuidas on aastatega muutunud kasvava metsa väärtus puuliikide kaupa (miljonites kroonides):
| puuliik | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 |
| mänd | 145 | 175 | -348 | -331 |
| kuusk | -337 | -457 | -1796 | -1821 |
| kask | 156 | 181 | -66 | -56 |
| haab | 29 | 34 | 14 | 16 |
| hall lepp | 24 | 34 | 34 | 39 |
| teised | 12 | 19 | -12 | -12 |
