25.10.2007, 00:00
Mida tegi peaminister Ansip 20 aasta eest?
2. veebruar 1988: Robert Närska väitel kahetses Andrus Ansip, et miilits ei ässitanud koeri tudengitele kohe kallale. Ansip nimetab koerajuttu jaburaks.
ANDRUS ANSIP: 2007 - Eesti peaminister.
Pärast eelmises Ekspressis ilmunud artiklit
“Peaministri suur saladus” võttis toimetusega ühendust
Jaak Kalm.
66aastane Kalm ajab Elvas puiduäri ega ole ühegi erakonna liige. 20 aastat tagasi oli Kalm Tartu Kolhoosiehituskoondise (KEK) juhataja, mis tegi temast mõjuka inimese.
Sama Kalm tegi novembris 1988 Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) Tartu rajoonikomitee pleenumil ettepaneku Andrus Ansipi kandidatuur II sekretäri kohale maha võtta.
Pleenum Kalmu ettepanekut ei toetanud.
Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja Ansip pandi hääletusele ja kukkus läbi.
Mis tänase peaministri ja Reformierakonna esimehega 20 aasta eest juhtus?
66aastane Kalm ajab Elvas puiduäri ega ole ühegi erakonna liige. 20 aastat tagasi oli Kalm Tartu Kolhoosiehituskoondise (KEK) juhataja, mis tegi temast mõjuka inimese.
Sama Kalm tegi novembris 1988 Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) Tartu rajoonikomitee pleenumil ettepaneku Andrus Ansipi kandidatuur II sekretäri kohale maha võtta.
Pleenum Kalmu ettepanekut ei toetanud.
Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja Ansip pandi hääletusele ja kukkus läbi.
Mis tänase peaministri ja Reformierakonna esimehega 20 aasta eest juhtus?
Koerad lastakse
lahti
Jaak Kalm on nõus rajoonikomitee pleenumi saladust Ekspressile selgitama. Ametliku kandidaadi läbikukkumine oli nii ebatavaline sündmus, et see äratas komparteis suurt huvi.
Kalmu jutu järgi külastas 1988. aasta lõpus Tartu KEKi koos kohaliku parteitöötaja Maie Nisuga keegi venelane Moskvast. Too tähtis ametnik tundis huvi, miks Ansipiga niimoodi käituti?
“Ütlesin talle, et minge sinna Moskvasse tagasi, tehke päeval tööd nagu meie ja kui õhtul aega üle jääb, siis tegelge kultuuriga. Meil KEKi saalis harjutasid parajasti rahvatantsijad.”
Ansipi läbikukutamiseni viinud sündmused algasid Kalmu versiooni järgi 2. veebruaril 1988. Sel päeval pidasid rahvuslased keelust hoolimata Tartu rahu aastapäeva.
“Läksin õhtul Riia tänav 15 “halli majja”, mille teisel korrusel oli parteikomitee ja kolmandal täitevkomitee (tänane maavalitsus – EE).”
“Tänavatel olid läbipaistvate kilpidega miilitsad. Neil olid rihma otsas koerad, taamal paistsid tuletõrjeautod ja veekahurid.”
“Nägin aknast pealt, kuidas miilits lasi tänaval koerad lahti. Noored jooksid eest ära ja hüppasid üle aia.”
Kui Kalm läks täitevkomitee esimehe sekretäri ruumi, leidis ta eest aseesimehe Robert Närska.
“Närska ja Ansipi vahel oli puhkenud tüli. Närska rääkis kohe kõigile edasi, mida Ansip oli talle parajasti öelnud.”
Jaak Kalm on nõus rajoonikomitee pleenumi saladust Ekspressile selgitama. Ametliku kandidaadi läbikukkumine oli nii ebatavaline sündmus, et see äratas komparteis suurt huvi.
Kalmu jutu järgi külastas 1988. aasta lõpus Tartu KEKi koos kohaliku parteitöötaja Maie Nisuga keegi venelane Moskvast. Too tähtis ametnik tundis huvi, miks Ansipiga niimoodi käituti?
“Ütlesin talle, et minge sinna Moskvasse tagasi, tehke päeval tööd nagu meie ja kui õhtul aega üle jääb, siis tegelge kultuuriga. Meil KEKi saalis harjutasid parajasti rahvatantsijad.”
Ansipi läbikukutamiseni viinud sündmused algasid Kalmu versiooni järgi 2. veebruaril 1988. Sel päeval pidasid rahvuslased keelust hoolimata Tartu rahu aastapäeva.
“Läksin õhtul Riia tänav 15 “halli majja”, mille teisel korrusel oli parteikomitee ja kolmandal täitevkomitee (tänane maavalitsus – EE).”
“Tänavatel olid läbipaistvate kilpidega miilitsad. Neil olid rihma otsas koerad, taamal paistsid tuletõrjeautod ja veekahurid.”
“Nägin aknast pealt, kuidas miilits lasi tänaval koerad lahti. Noored jooksid eest ära ja hüppasid üle aia.”
Kui Kalm läks täitevkomitee esimehe sekretäri ruumi, leidis ta eest aseesimehe Robert Närska.
“Närska ja Ansipi vahel oli puhkenud tüli. Närska rääkis kohe kõigile edasi, mida Ansip oli talle parajasti öelnud.”
Närska on endine siseminister ja endine Keskerakonna liige.
Täna on ta kohtu all süüdistatuna riigi rapsiõlitehase
Werol vara hoidmise nõuete rikkumises. Närska ennast
süüdi ei tunnista.
Tema versioon 20 aasta tagustest sündmustest on järgmine: “Vaatasin aknast, kuidas noored demonstrandid keerasid Riia tänavalt Pälsoni tänavale (praegu Pepleri – EE). Ülikooli ühiselamute kohalt olid tänava sulgenud kaitsekilpide ja koertega miilitsad.”
“Noored hõikasid mingeid loosungeid. Kui nad olid täitevkomiteest möödumas, lasid miilitsad koerad lahti. Lapsed põgenesid üle aedade, koerad kannul.”
“Ma ei pannud tähele, kui minu juurde oli tulnud Ansip. Ta hakkas kohe arvustama miilitsate tegevust, öeldes, et koerad oleks juba varem tulnud demonstrantide peale lahti lasta.”
“Sest see, keda koer korra näksinud on, see enam tänavale ei tule. Need on täpselt Ansipi sõnad.”
Närska väitel viibis ta tol hetkel Ansipiga kahekesi. Veel samal päeval teavitas ta jutuajamisest kolleege ja tuttavaid.
Võimuvõitlus parteikomitees
Katsume Närska väiteid kontrollida. Helistame Ülenurme güm naasiumi füüsikaõpetajale Urmas Tensingule. Veebruaris 1988 juhatas ta EKP Tartu rajoonikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonda. Täna on mees parteitu.
Tensing ei ole Ekspressi kõnest vaimustatud: “Mina ei taha end sellesse loosse segada.”
Tensing võiks teada, mis 20 aasta eest juhtus. Saatuslikul õhtul viibis ta tööpostil.
“2. veebruari õhtul öeldi parteikomitees, et tuleb jääda maja valvesse,” kinnitab Tensing.
“Vähemalt osakonnajuhataja tasemel.”
See on oluline väide. Kui selline korraldus oli, siis oleks majast lahkumine tähendanud tõsist rikkumist. Kas Ansip jäi parteikomiteesse?
“Mingil ajal ta kindlalt oli. Kui kaua, ei tea.”
Kas ta on kuulnud Ansipi ja Närska konfliktist?
“Selline jutt liikus.”
Rohkem ei taha Tensing rääkida.
Proovime veel. Helistame toonasele täitevkomitee juhi asetäitjale, Tartu Agrotööstuskoondise (ATK) juhile Mart Avarmaale. Mida mäletab tänane kinnisvaraärimees ja piimatootja, Rahvaliidu liige?
Avarmaa ütleb, et ei tea Ansipi ja Närska vahel juhtunust mitte midagi. EKP Keskkomitee seisukohtade väljendamist ei pea ta probleemiks, sest siis ju teisiti ei saanudki sellisel kohal töötada.
Avarmaa pakub välja oma versiooni Ansipi läbikukutamisest pleenumil: “Seda võib nimetada kahe organisatsiooni, täitevkomitee ja parteikomitee vaheliseks võimuvõitluseks.”
Avarmaa arvates oli tegu spontaanse algatuse, mitte vandenõuga: “Ei usu, et see väga ettekavatsetud oli.”
Millest peaminister eelistab vaikida
Jääb üle saladuse peategelane, peaminister Andrus Ansip. Esitame talle mõned küsimused valitsuskommunikatsiooni direktori Inga Jagomäe vahendusel. Vastused saame e-kirja kujul.
Miks ei valinud EKP Tartu rajoonikomitee pleenum 25. novembril 1988 Andrus Ansipit EKP Tartu rajoonikomitee teiseks sekretäriks?
Ansip: “Miks keegi hääletas poolt või vastu, on iga hääletaja sisetunde asi. Ilmselt polnudki ühest põhjust minu poolt ega minu vastu hääletamiseks.”
“Olin veendunud, et Eestis taastatakse talud ning kolhoosid ja sovhoosid kaovad. Olin veendunud, et vallad taastatakse ning rajooni rahvasaadikute nõukogu ühes oma täitevkomiteega kaob minevikku.”
“Oma seisukohti kuulutasin ma häälekalt ning seetõttu ei saanudki ma olla täitevkomitee ja ATK juhtidele meelepärane.”
Mida tähendavad EKP Tartu rajoonikomitee pleenumil 25. novembril 1988 Andrus Ansipi öeldud sõnad: “Ma pole kusagil veebruarisündmusi valgustanud. Tookordne minu seisukoht oli EKP Keskkomitee seisukoht”?
Ansip ei vasta.
Milline oli 2. veebruaril 1988 Andrus Ansipi seisukoht Tartu rahu aastapäeva tähistama kogunenud eesti rahvuslaste ja nõukogude miilitsa vastuseisu suhtes?
Ansip ei vasta.
Kus viibis Andrus Ansip 2. veebruaril 1988, kui Tartus seisid tänaval vastamisi nõukogude miilitsaväed ja eesti rahvuslased?
Ansip: “Teise veebruari õhtul 1988. aastal olin ma ämma juures. Minu seostamine miilitsakoertega on täiesti jabur.”
Kes kõneleb tõtt?
Arhiividokumentide ja asjaosaliste jutu põhjal saab teha mitu olulist järeldust.
Robert Närskal ja Andrus Ansipil oli 1988. aastal kana kitkuda. Meeste vahel käis võimuvõitlus.
Selles võitluses kasutas Närska oskuslikult ära Ansipi poolt Tartu rahu aastapäeva kohta väljendatud seisukohta.
See arvamus oli olnud E KP Keskkomitee meelne, järelikult Eesti rahvuslaste vastane. Pärast laulvat revolutsiooni mõjus see tagurlikuna.
Miski pidi Ansipil hingel olema, sest muidu oleks ta Närska süüdistused pleenumil ümber lükanud.
Kas, millal ja mida Ansip ning Närska nelja silma all rääkisid, seda teavad ainult mehed ise.
Üks neist valetab.
Tema versioon 20 aasta tagustest sündmustest on järgmine: “Vaatasin aknast, kuidas noored demonstrandid keerasid Riia tänavalt Pälsoni tänavale (praegu Pepleri – EE). Ülikooli ühiselamute kohalt olid tänava sulgenud kaitsekilpide ja koertega miilitsad.”
“Noored hõikasid mingeid loosungeid. Kui nad olid täitevkomiteest möödumas, lasid miilitsad koerad lahti. Lapsed põgenesid üle aedade, koerad kannul.”
“Ma ei pannud tähele, kui minu juurde oli tulnud Ansip. Ta hakkas kohe arvustama miilitsate tegevust, öeldes, et koerad oleks juba varem tulnud demonstrantide peale lahti lasta.”
“Sest see, keda koer korra näksinud on, see enam tänavale ei tule. Need on täpselt Ansipi sõnad.”
Närska väitel viibis ta tol hetkel Ansipiga kahekesi. Veel samal päeval teavitas ta jutuajamisest kolleege ja tuttavaid.
Võimuvõitlus parteikomitees
Katsume Närska väiteid kontrollida. Helistame Ülenurme güm naasiumi füüsikaõpetajale Urmas Tensingule. Veebruaris 1988 juhatas ta EKP Tartu rajoonikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonda. Täna on mees parteitu.
Tensing ei ole Ekspressi kõnest vaimustatud: “Mina ei taha end sellesse loosse segada.”
Tensing võiks teada, mis 20 aasta eest juhtus. Saatuslikul õhtul viibis ta tööpostil.
“2. veebruari õhtul öeldi parteikomitees, et tuleb jääda maja valvesse,” kinnitab Tensing.
“Vähemalt osakonnajuhataja tasemel.”
See on oluline väide. Kui selline korraldus oli, siis oleks majast lahkumine tähendanud tõsist rikkumist. Kas Ansip jäi parteikomiteesse?
“Mingil ajal ta kindlalt oli. Kui kaua, ei tea.”
Kas ta on kuulnud Ansipi ja Närska konfliktist?
“Selline jutt liikus.”
Rohkem ei taha Tensing rääkida.
Proovime veel. Helistame toonasele täitevkomitee juhi asetäitjale, Tartu Agrotööstuskoondise (ATK) juhile Mart Avarmaale. Mida mäletab tänane kinnisvaraärimees ja piimatootja, Rahvaliidu liige?
Avarmaa ütleb, et ei tea Ansipi ja Närska vahel juhtunust mitte midagi. EKP Keskkomitee seisukohtade väljendamist ei pea ta probleemiks, sest siis ju teisiti ei saanudki sellisel kohal töötada.
Avarmaa pakub välja oma versiooni Ansipi läbikukutamisest pleenumil: “Seda võib nimetada kahe organisatsiooni, täitevkomitee ja parteikomitee vaheliseks võimuvõitluseks.”
Avarmaa arvates oli tegu spontaanse algatuse, mitte vandenõuga: “Ei usu, et see väga ettekavatsetud oli.”
Millest peaminister eelistab vaikida
Jääb üle saladuse peategelane, peaminister Andrus Ansip. Esitame talle mõned küsimused valitsuskommunikatsiooni direktori Inga Jagomäe vahendusel. Vastused saame e-kirja kujul.
Miks ei valinud EKP Tartu rajoonikomitee pleenum 25. novembril 1988 Andrus Ansipit EKP Tartu rajoonikomitee teiseks sekretäriks?
Ansip: “Miks keegi hääletas poolt või vastu, on iga hääletaja sisetunde asi. Ilmselt polnudki ühest põhjust minu poolt ega minu vastu hääletamiseks.”
“Olin veendunud, et Eestis taastatakse talud ning kolhoosid ja sovhoosid kaovad. Olin veendunud, et vallad taastatakse ning rajooni rahvasaadikute nõukogu ühes oma täitevkomiteega kaob minevikku.”
“Oma seisukohti kuulutasin ma häälekalt ning seetõttu ei saanudki ma olla täitevkomitee ja ATK juhtidele meelepärane.”
Mida tähendavad EKP Tartu rajoonikomitee pleenumil 25. novembril 1988 Andrus Ansipi öeldud sõnad: “Ma pole kusagil veebruarisündmusi valgustanud. Tookordne minu seisukoht oli EKP Keskkomitee seisukoht”?
Ansip ei vasta.
Milline oli 2. veebruaril 1988 Andrus Ansipi seisukoht Tartu rahu aastapäeva tähistama kogunenud eesti rahvuslaste ja nõukogude miilitsa vastuseisu suhtes?
Ansip ei vasta.
Kus viibis Andrus Ansip 2. veebruaril 1988, kui Tartus seisid tänaval vastamisi nõukogude miilitsaväed ja eesti rahvuslased?
Ansip: “Teise veebruari õhtul 1988. aastal olin ma ämma juures. Minu seostamine miilitsakoertega on täiesti jabur.”
Kes kõneleb tõtt?
Arhiividokumentide ja asjaosaliste jutu põhjal saab teha mitu olulist järeldust.
Robert Närskal ja Andrus Ansipil oli 1988. aastal kana kitkuda. Meeste vahel käis võimuvõitlus.
Selles võitluses kasutas Närska oskuslikult ära Ansipi poolt Tartu rahu aastapäeva kohta väljendatud seisukohta.
See arvamus oli olnud E KP Keskkomitee meelne, järelikult Eesti rahvuslaste vastane. Pärast laulvat revolutsiooni mõjus see tagurlikuna.
Miski pidi Ansipil hingel olema, sest muidu oleks ta Närska süüdistused pleenumil ümber lükanud.
Kas, millal ja mida Ansip ning Närska nelja silma all rääkisid, seda teavad ainult mehed ise.
Üks neist valetab.
Mida näitavad dokumendid?
Andrus Ansip kinnitas laulva revolutsiooni ajal, et ta esindas 2. veebruaril 1988 EKP Keskkomitee tagurlikke seisukohti.
2. veebruar 1988
25. november 1988
28. november 1988
Selgituseks: Mart Kadastik kirjutas oma artiklis, et Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist nõudnud Hirvepargi meeleavaldus ei toonud eesti rahvale kasu.
Kõik detailid 25. novembri ja 28. novembri 1988. aasta sündmustest pärinevad EKP ametlikest dokumentidest, mida hoitakse riigiarhiivis.
Andrus Ansip kinnitas laulva revolutsiooni ajal, et ta esindas 2. veebruaril 1988 EKP Keskkomitee tagurlikke seisukohti.
2. veebruar 1988
- Lagle Pareki juhitud rahvuslased tähistavad hoolimata nõukogude võimu keelust Tartu rahu aastapäeva. Tallinnast saadetakse Tartusse erivarustusega miilitsaüksus, kel tekib meeleavaldajatega kokkupõrkeid. Toimub vahistamisi.
25. november 1988
- Toimub EKP Tartu rajoonikomitee konverents. Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja Andrus Ansip valitakse rajoonikomitee liikmeks 267 poolt- ja 107 vastuhäälega. Ta saab ülekaalukalt rohkem vastuhääli kui keegi teine.
- Järgneb rajoonikomitee pleenum. I sekretär Peep Tarre esitab Ansipi II sekretäri kandidaadiks.
- Tartu rajooni täitevkomitee esimees Robert Närska küsib pleenumil: “Kas sinu seisukohad on praeguseks tõeliselt muutunud võrreldes selle aasta veebruarisündmustega Tartus? Sinu arvates eksisteerib alati kaks seisukohta – sinu oma ja vale seisukoht. Oled poliitiline prostituut.”
- Ansip vastab: “Ma pole kusagil veebruarisündmusi valgustanud. Tookordne minu seisukoht oli EKP Keskkomitee seisukoht. Olen poliitilistelt vaadetelt radikaalne. Oma arvamuse eest olen võimeline võitlema ja kaitsma seda.”
- Närska seab Ansipile vastukandidaadiks üles Urmas Tensingu, rajoonikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja.
- n Tartu KEKi juht Jaak Kalm soovitab Ansipi kandidatuur üldse maha võtta, mida ei tehta.
- Järgnenud hääletusel võidab Tensing Ansipit teises voorus häältega 45:31.
28. november 1988
- Toimub EKP Tartu rajoonikomitee aparaadi nõupidamine, kus arutatakse Ansipi läbikukkumist valimistel.
- Ansip räägib: “Käesoleva aasta 2. veebruar oli selline situatsioon, mil ilmus Edasis Kadastiku artikkel “Kättpidi suures poliitikas”. Kõik me olime väga vastakatel seisukohtadel. Anda praeguses olukorras selle päeva sündmustele hinnangut ei ole objektiivne.”
- “Milles seisneb siis minu viga? See, et ma armastan vaielda ja seisukohtasid kaitsta? Kas siis arvamuste erinevuse võitlus võib üle kanduda eriarvamust kandvale objektile?”
Selgituseks: Mart Kadastik kirjutas oma artiklis, et Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist nõudnud Hirvepargi meeleavaldus ei toonud eesti rahvale kasu.
Kõik detailid 25. novembri ja 28. novembri 1988. aasta sündmustest pärinevad EKP ametlikest dokumentidest, mida hoitakse riigiarhiivis.
