Miks Aivar muslimiks sai (ja ajakirjanik kingatuks jäi)

Noor moslemist eestlane räägib, miks on kuupikkune paastumine hea ja milline oli Allahi roll Fukushima katastroofis.

Kui aastapäevad Egiptuses islamitõdesid õppinud Aivar Loopalu (25) augusti lõpus Tallinna tagasi jõudis, tõmbas toll ta kohemaid kõrvale. “Kas teil on kaasas midagi keelatut?” küsisid ametnikud Aivaril kohvrit lahti teha lastes, “midagi sellist, mis on seotud radikaalse islamiga?”

Aivaril polnud, ent neid lugusid on ühel vähestest eestlasest muslimitest rääkida rohkem kui üks.

Lugu sellest, kuidas Eesti tööandjad musliminaisi “rätiku või ukse” vahel valima panevad, ja lugu sellest, kuidas vaikides oma relvi kohendavaid mehi täis furgoon ühel varahommikul islamiusku kirjakandja kõrval Toompeal seisma jäi (ehmunud mees lõpetanud jõudemonstratsiooni peale mošees käimise paugupealt).

Koguni lugu sellest, kuidas Kaitsepolitsei Aivarile koju helistas ja ta “intervjuule” kutsus. Ning Aivar läkski, sest “varjata ei olnud mul midagi”. Kaasa võttis ta kapole tutvustamiseks brožüüre stiilis “Prohvet Muhammad – seda meest peaksid sa tundma”, “Mosleminaise käsiraamat” ning “Väike värviline abimees islami mõistmiseks”.

Selles, et Eestist saab lõppude lõpuks islamimaa, pole Aivaril kahtlust – prohvet on lihtsalt nii ennustanud. Tõsi, esialgu pole Aivaril endal veel kedagi pöörata õnnestunud ning ta oma emagi ütlevat vahel pahaselt, et islam pole ikka Eesti usk.