Miks Facebooki-põlvkond laigib surma?

Surma ja kaotusega seotud emotsioonid rulluvad tänapäeval lahti avalikult. Facebookis on leinajatele isegi uus erirakendus.

Haapsalu-tragöödia ja sündmused Lätis ei ole ilmselt kellelegi märkamatuks jäänud. Paljud Facebooki kasutajad täheldasid oma uudisvoos juhtunu kohta aina uusi ja uusi infokilde.

Kui nelja noormehe surmasõidust teatava uudisnupukese jagamises pole ehk midagi eriti imekspandavat - sündmus vapustas kogu Eestit - siis Facebooki auditooriumile võis mõjuda üsnagi pentsikult, et mitte öelda šokeerivalt, selle uudise all ilutsevad sajad ja sajad „laigid“. Mida „meeldivat“ näevad traagilises loos Facebooki kasutajad, kes on reeglina samasugused noored kui Haapsalu õnnetuses hukkunud? On tänapäeva noored tõesti nii südametud, kalgid, irooniast ja sarkasmist läbi imbunud, et isegi surm neid mingil moel ei kõiguta? Või on Facebooki-põlvkond loonud leina väljendamiseks uutmoodi kombestiku, mida vanem generatsioon mõista ei suuda?