Hinne: 7
Kohas, kus Gorba kuiva seaduse ajal kallati mõnele viina märksa rohkem, kui
seadusetäht lubas (ning teistele jälle selle võrra vähem), ja mis tollal kandis
nime Gnoom, asub nüüd Peppersack, millel pole kääbikliku mõtteviisiga
midagi ühist, sest tõotatakse pakkuda vürtsiseid maitseelamusi. Aga langesin
hoopis magusa ohvriks. Seda nii otseses kui kaudses mõttes.
Mul on
ärakatsumata kõrtsi külastades üks vana väljatöötatud nipp, mis alati toimib –
sisenedes tuleb lihtsalt esmalt leti ette jalutada ning süütult pärida, kus
teil tualett asub. Kui sinusse suhtutakse pika hambaga, lahku kohe, sest klient
pole siin majas teretulnud.
Peppersackis tundus, et mina küll sellist
küsimust esitada ei suutnud, mille peale ma vastust või abi poleks
saanud.
Menüü pole just eriti rikkalik, kuid see-eest ahvatlev. Sestap
otsustasin käia söömas kahel päeval järjest. Nelja-viit käiku mu õblukesse
kehasse Peppersackis korraga küll ei mahuks.
Esimesel korral otsustasin
alustada kohe praest ning tellisin veisepihvi astelpaju kastmega (160), mille
ingliskeelne nimetus beef fillet with a grapefruit on pickled cabbage andis
oodatavast märksa parema ülevaate. Majaõlu (50 cl, 35) oli meeldivalt kirbe
ning võttis kastme lääge üldmaitse sedamaid maha. Põhjus lihtne – riisiõlu.
Prae lisanditega võiks ilmutada siiski rohkem loomingulisust, sest
küüslaugukartul vormi kujul juurviljalasu kõrval jätab liha kuidagi nukralt
üksikuks. Ent kaste loob lihaga suurepärase maitsetasakaalu. Magustoiduks
otsustasin proovida šokolaadi mousse´i with exotic fruits. Nendeks osutusid
lisaks viigimarjadele maasikad, kunstapelsinid ja melon. Viimasel oli sama
toime mis õllel prae juurde – läägeks ei läinud.
Teisel päeval alustasin
marineeritud kopraliha salatist (60). Siin oli täpselt seesama magus kaste juba
pisut liiast. Pigem sobiks see heleda nutrialiha juurde (mis oli kunagi
nõukeestlase nn valejänes), aga seda pole õnnestunud süüa juba kümmekond
aastat. Tume kopraliha ent läheks paremini peale tõepoolest pigem marineerituna
või suitsutatuna – seda kastmega tappa on liiast. Aga supp on Peppersackis
suurepärane, nimeks tummine firmasupp (30) ja vastab täpselt nimele, sest
tummine ja toitev ta tõepoolest on. Siit hakkas koitma, et selles majas on
inimestel tõsine tahtmine külastajal kõht kõvasti täis sööta.
Ainsaks
etteheiteks on, et kui kelner suudab ära seletada, kuidas ja kui palju õlle
sisse riisi visatakse ning miks on ürdivõi nii hea, võiks ta ju teada ka seda,
kas tšiili päritolu majaveinil ka muu nimetus on peale “kuiva”. Klaasikaupa
pakutakse ju vaid seda (12cl, 30).
Üle mõistuse käis aga kelnerite
külalislahkus. Kui sinult juba neljas kord päritakse “kuidas läheb”, tahaks
vastata, et kombeks on pigem küsida “kuidas maitses?”. Tänan küsimast, hästi!
Eriti minusugusele, kes on nõus nõrkushetkel müüma magusa eest kodumaa,
vanemad, põhimõtted ja kõik muu, mis kallis.
Samas hoones ka Kolme
Konna Grill, avatud kl 12–23 ja kohvik Elsebet, avatud kl 8–20 (kõik kolm AS
Mercantia).
