Nendele ja paljudele teistele küsimustele käis Ekspress vastuseid otsimas tehnoloogiamaailma säravaima tähe peakontorist California osariigis Mountain View's.

Selles büroos, mis on suurem kui kaubanduspind Viru keskuses, nuputavad tuhanded peamiselt Indiast pärit arvutiinsenerid iga päev välja uusi Google'i veebividi­naid, ammutades ­inspiratsiooni ­kulinaariast. Reegel ütleb: rikkalikud maiustustevaagnad ei tohi ühelgi hetkel olla töötajast kaugemal kui 30 meetrit! Lisaks muidugi spordisaal, pingpongi- ja keeglilauad. Ujula, kus on ­ööpäev läbi vetelpääste.

Selline on ettevõte, mille väärtus kerkis kolme aastaga kahekordseks ja küündib täna 165 miljardi dollarini (1,63 triljoni kroonini). Mis on kolm korda kallim kui Time Warner ja viis korda kallim kui peamine konkurent Yahoo!

Guugeldamine peab andma "asjakohase" tulemuse
Google'i asutaja Larry Page ütleb, et guugeldamine peab konkurentidega võrreldes andma kõige asjakohasema tulemuse. 70 protsenti maailma otsingutest tehakse Google'is - statistika, mis peaks rääkima iseenda eest.

Teeme katse ja sisestame internetiotsingutesse kõigile hästi tuntud nime "Savisaar". Google leiab kärmelt ligi 2,63 miljonit vastet, millest esimene on Edgar ­Savisaare blogi ning teine linnapea kohta kirjutatud eestikeelne artikkel netientsüklopeedias Wikipedia.

AOL, mille otsing põhineb Google'i tarkvaral, leiab samuti ligi 2,6 miljonit vastet. Kuid paigutab esikohale Wikipedia leheküljed, teisena näiteks Vilja ­Savisaare tutvustuse.

Yahoo kuvab 1,66 miljonit vastet. Neist kaks esimest puudutavad Savisaare kohta kirjutatud teksti Wikipedias. Blogi on alles kuuendal kohal.

MSNi otsing leiab vaid 111 000 lehekülge ning tõstab esile veebisaiti savisaar.ee. MSNi arvates on tähtsaim lehekülg, kus tutvustatakse Savisaare hiljuti ilmunud raamatut Eesti lähiajaloost.

Google'i ämblik ronib mööda internetti
Asjakohasuse tagab Google firma asutajate Larry Page'i ja Sergey Brini loodud PageRanki tarkvaraga. Laskumata keerulisse algoritmide maailma, mida mõistavad vaid matemaatikud, võib lihtsustatult öelda, et see tarkvara arvestab otsingutulemuste järjestamisel umbes 200 teguriga. Nagu ämblik "ronib" see tarkvara pidevalt mööda keerulist ja seotud võrku nimega internet, kaardistab miljonite lehekülgede sisu ja määrab neist igaühe väärtuse. See "ämblik" uurib tähelepanelikult kõike, alates külastatavusest, lõpetades veebisaidi struktuuri ja isegi teksti õigekirjaga.

Google'i otsingu suurim eripära on aga see, et ta ei reasta otsingutulemusi otsingusõna esinemise sageduse järgi, vaid lehekülgede populaarsuse järgi. Esile kerkivad need veebiküljed, kus esineb rohkem värskemat sisu ning mida külastatakse ja millele lingitakse tihedamini. Nii pole ime, et Savisaare kuum blogi on eespool Savisaare ingliskeelsest entsüklopeediatutvustusest ning lähiajaloo raamatut tutvustavast leheküljest.

Google'i otsingu abil esile tõusmiseks kasutatakse tihtilugu kavalust. 2006. aastal andis Google "punase kaardi" BMW-le, elimineerides otsingust autofirma Saksamaa kodulehekülje. BMW püüdis Google'i otsingut manipuleerida, pannes veebi üles lehekülgi märksõnaga "used cars", millelt suunas kasutajad oma Saksa lehele BMW.de.

Populaarne otsing: Paris Hilton
Mida inimesed parajasti guugeldavad, seda näitavad reaalajas tablood firma peakontori avarates lobisaalides. Üsna tihti figureerib neil Paris Hiltoni või Britney ­Spearsi nimi. Vulgaarsused tsenseerib Google enne nendele tabloodele jõudmist välja.

Google Trends - teenus, mis kajastab populaarsemaid trendisõnu - annab veebi kõige kuumemateks väljenditeks praegu aga hoopis "samuel clemens" (kirjanik Mark Twain), "sunshine tutt" (modell) ja "semi charmed life" (bändi Third Eye Blind esimene singel).

Interneti otsingumootor on tore, kuid raha sellega ei teeni, arvasid paljud kümme aastat tagasi. Kuid Page ja Brin tõestasid vastupidist.
Google'il on, üllatus-üllatus, sadakond eri toodet. Alates spetsiaalsest blogide või raamatute otsingust ning kaarditeenusest Google Maps, lõpetades uuema aja poppide vidinate, pildipanga Picasa ja sotsiaalse võrgustiku Orkutiga. Miskipärast on viimane üle mõistuse populaarne sellistes riikides nagu Brasiilia, India, Iraan ja Eesti!

2006. aastal ostis Google 1,65 miljardi dollari eest Youtube'i, mis on miljonite inimeste igapäevane "nakkav" meelelahutus. Kõige kiiremini kogub Google'i tooteportfellis fänne aga hoopis ­iGoogle - personaalne kodulehekülg.

Kvartalikasum 13 miljardit krooni
Google'i käive küündis tänavu esimeses kvartalis 5,2 miljardi dollarini (52 miljardi kroonini), 42 protsenti rohkem kui aasta varem. Firma teenis ühe kvartaliga 1,3 miljardit dollarit (13 miljardit krooni) kasumit.

99 protsenti firma tuludest annab üks asi - reklaam. Põhimõte on lihtne - mida guugeldad, see sind huvitab. Paned otsingusse  "cheap flights" ja lisaks tulemustele avaneb hunnik odavlendude reklaame. Samuti "söödab" Google reklaame kodulehekülgedele, mille omanikel on võimalus teenida reklaami­klikkide abil raha.

Reklaami hind sõltub sellest, kui palju seda klikitakse. Ühe kliki hind algab 10 Eesti sendist.

Sõltuvus ühest teenusest on Google'i suurim probleem. Firma on praegu oma sõiduvees, supleb rahas, kuid peamiselt vaid seetõttu, et ükski konkurent pole suutnud välja mõelda paremat otsingut. Veebigigandi ülemvõimu näitab seegi fakt, et Google saab äsjase kokkuleppe kohaselt oma reklaamid isegi suurima konkurendi Yahoo otsingusse.

Olukord on liiga hea, et võiks edasi kesta. Ent pole häda, arvab Google'i tooteevangelist Thomas Korte - palkame parimad insenerid, laseme neil 20 protsenti tööajast tegeleda asjadega, mis neid tõeliselt paeluvad, testida oma hullumeelseid ideid kolleegide peal. Ja saame tooted, mis maailmale korda lähevad. Usaldame tööd väikestes tiimides - nii väldime kohmakaks Microsofti-sarnaseks "elevandiks" saamist.

Mida tulevik toob, Google ei tea. Et internet sisuga üle ujutatakse, on selge: kui praegu pannakse aastas internetti üles 300 miljonit fotot, siis mõne aasta pärast ületab see arv Google'i hinnangul miljardi. Korte ütleb, et firmal on vaid kaks plaani: kolme kuu plaan ja 30 aasta plaan. Kõik vahepealne on hägune.

Google laiutab
Otsimootorite turuosad.

Google Global 78%
Yahoo Global 12%
MSN Global 3%
AOL Global 3%
Microsoft Live Search 2%
teised 2%

Google viksis maha Eesti E-tervise rakenduse?

  • Google tõi hiljuti turule uue teenuse Google Health, mis on väga sarnane Eestis aastaid arendatud E-tervise projektiga.
  • Mõlemad kätkevad endas inimese tervise kohta käivate andmete – digitaalne terviselugu, analüüsid jms – esitamist internetis.
  • Ameerikas resideeruv Egeeni nõukogu esimees Kalev Kask ütleb, et Google vaatas, mida inimesed otsivad. Ja avastas, et palju tuntakse huvi tervise vastu.
    Nii Google idee saigi. Kuid välistatud pole seegi, et Google sai info Eesti E-tervise projekti kohta ning viksis oma teenuse selle pealt maha. E-tervise projekti häda on, et see kipub venima.
  • Google’i kõneisik Alla Zabrovskaya ütleb, et pole Eesti projektist teadlik, kuid idee kõlab huvitav.