Kuidas ikkagi saadakse rikkaks? Kas on mingeid seaduspärasusi rikkaks saavate tegevuses?
Enesedistsipliin ja ajajuhtimine on rikkaks saamise peamised instrumendid. Enesepiitsutamine ja enesepiiramine viib sihile. Rikkaks ei saada palmisaarel, vaid enda ületamise läbi. Hilja magama, vara üles, nii see rikkus majja toodi. Rikkad ei saa aega raisata, nad oskavad planeerida, et õigel ajal juhtuksid õiged asjad. Olen märganud, et rikkad ei taha jorutada ühe asja ümber, ei lase ajal niisama voolata. Aeg tuleb kiiresti rahaks teha. Vaesel mehel on palju aega, tal pole õieti kuhugi kiiret.
Vetruvus (elastsus) on rikkuri üks tunnusjooni. Rikast võib meedia togida ja togida, aga ta ei anna ikka alla, vaid tõuseb tuhast üles nagu fööniks. Kui Eestis ei lasta äri teha, ollakse kadedad, siis viib ta oma raha nõtkelt teise riiki, et teha veelgi suuremat äri...

Kas rikkusega ei kaasne mõnikord käitumishäired?
Miljardärid ongi vahel vaevatud sundmõtetest, klammerdudes teatud ideede külge nagu puugid... Sundmõtted piiravad tegutsemisvabadust. Visioonide ja maailmaparanduslike ideede tõttu ei pruugi rikkurid näha reaalsust, võivad elada oma illusoorses maailmas. Rikkus võimaldab teha tempe, mida vaene (ratsionalist) ei tee. Vaene peab vaatama kogu aeg maa peale, elama tegelikkuses, mitte taevasse vaatama, et sinilindu püüda.