Miks pole eesti lapsed 3. klassiks enam maailma tublimad?
Eesti lapsed on esimeses klassis maailma tublimad, aga juba kolmandas klassis on nad näiteks soomlastest ja hiinlastest kaugele maha jäänud. Koolipsühholoog Eve Kikas (58) selgitab, kus me vea teeme.
Mida Soomes teisiti tehakse?
Soome lasteaialastele lugemist ei õpetata. Need, kes oskavad, on ise huvi tundnud. Meil surutakse akadeemilist õpet lasteaias rohkem peale.
Soome tulemused lähevad paremaks just tugevate laste arvelt. Eestis toetatakse eelkõige nõrku. Tugevad tuuakse kooli, aga sealt edasi ei arendata. Õpetus on keskmisele suunatud.
Ka kodutöid antakse teisiti. Meil on olemas Soome koolitundide lindistused. Kui meie õpetajad kirjutavad ülesanded tahvlile ja riputavad üles eKooli, siis Soome õpetaja käis ringi ja arutas kodutöid sisuliselt - mida kodus peab tegema. Küsimus „miks teha kodutöid" oli lapse jaoks vastatud.
Mida me muutma peaksime?
Küsimus on ka selles, kas me peame alati võistlema või paremad olema. Võiksime mõelda sellele, kas kooliharidus võiks toetada kõigi laste arengulist potentsiaali.
Kas siinkohal ei takista klasside suurus? Meil on piirarvuks 26 õpilast klassis.
Uurimused näitavad, et klassi suurus hakkab rolli mängima 15 õpilase juures. Sellest väiksemad klassid on efektiivsemad.
Ainult 15 õpilasega klasside pidamiseks pole Eestis võimalusi. Aga näiteks saab kasutada tugiõpetajaid.
Soomes testitakse lapse lugemisoskust, lähtuvalt sellest kohandavad õpetajad kodutöid vastavalt õpilase tasemele.
