Kohtule esitatud materjalid näitavad, et maadevahetustest huvitatud ärimehed pöördusid korduvalt keskkonnaminister Villu Reiljani ja Maa-ameti juhi Kalev Kanguri poole ­sooviga omandada riigile kuuluv kinnistu. Reiljan või Kangur pakkusid välja, et ärimeestele soodsaim viis riigilt maade saamiseks on looduskaitseseaduses sätestatud vahetusmenetlus. Reiljani ja Kanguri kaitsjad väitsid, et maid vahetasid ka paljud teised – see ei olnud ju ebaseaduslik. Kanguri kaitsja tõi kohtusse koguni mahuka kausta kõikide süüdistusest väljapoole jäänud maadevahetuste kohta.

Ringkonnakohus: “Käesolevas kohtuasjas ei ole Reiljanile ja Kangurile ette heidetud looduskaitseliste eesmärkide olulisemaks pidamist riigi majanduslikest huvidest. Neile on ette heidetud looduskaitseseaduse rakendamist eesmärgil tagada neile altkäemaksu andnud isikutele riigilt ilma avalike enampakkumisteta ja soodsamatel tingimustel kinnisasjade omandamine.”

Looduskaitseseaduse eesmärk ei ole riigilt ilma avalike enampakkumisteta ja soodsamatel tingimustel kinnisasjade omandamine.

Ülejäänud maadevahetused polnud ebaseaduslikud.