Depressiooni kui kõige sagedasema psüühika- ja käitumishäire puhul on kaebustena esiplaanil just lähisuhetega seotud teemad. Uuringud näitavad, et ligi 80% depressiivsetest klientidest kurdab ka suhteprobleemide üle. Seega on mõistetav, miks interpersonaalne psühhoteraapia on üks teaduspõhine psühhoteraapiameetod, mida depressiooni ravis kasutatakse.


Tähtis roll motivatsioonil



Kliinilises praktikas tuleb suhteprobleemidega aina enam tegeleda. Ja seda nii paari- kui ka individuaalteraapia kontekstis.


Suhetega rahulolematus toob paariteraapiasse üha enam teadlikke, endast ja oma lähedastest hoolivaid paare. Teraapiasse pöördumise soov ei pea olema üksmeelne otsus ja sageli ta seda polegi. Ikka häirivad üht partnerit probleemid enam või ta on negatiivsete muutuste suhtes tundlikum. Reaalse paari­teraapiani jõuavad aga ainult need, kellel on ühine motivatsioon suhet säilitada ja selle parandamiseks midagi ette võtta.


Ka kõik kõrvalsuhte omanikud peavad teisi sekkumisi kaaluma. Paariteraapiat ei tehta olukorras, kus osa ressursse kulutatakse teisele suhtele. Samuti eeldab teraapia ausat eneseavamist, mis võimaldaks sekkumisi kõige paremini valida, et soovitud muutust tekitada.


Motivatsioonil on paariteraapia õnnestumises väga tähtis roll. Teraapias õpitakse alati uusi käitumisi, mida tuleb muutuse tekitamiseks seansside vahepealsel ajal probleemsetes olukordades kasutada. Kui soov muutuda on väike, siis tehakse kodutööd ebaühtlaselt või jäetakse hoopis tegemata. Seetõttu jääb soovitud tulemus saavutamata või probleemid säilivad.


Miks tullakse teraapiasse?



Rahulolematuse põhjuseid, millega teraapiasse tullakse, on palju. Paar teeb suhte jooksul läbi mitmeid muutusi ning seetõttu sõltuvad pöördumise põhjused suuresti sellest, millises elutsüklis ollakse. Nii on suhteprobleemid kindlasti erinevad vähe aega koos elanud lasteta paaril, homoseksuaalsel paaril, väikelastega paaril, täiskasvanud lastest eraldi elavatel pensionäridel või lahutust kaaluval mehel-naisel.


Vaatamata olukordadele ja eluperioodidele viitavad uuringud siiski püsivatele aspektidele rahuldust pakkuvate suhete hoidmisel. Need on ka aspektid, mille taasloomisele või säilitamisele on suuresti keskendunud pereteraapias rakendatavad psühhoteraapiameetodid.


Läheduskäitumise repertuaar



Rahuldust pakkuva lähisuhte kujunemise ja säilimise jaoks on kõige tähtsam partnerite sarnased uskumused, ootused, väärtused, vajadused. Nad mõjutavad meie käitumist ja kaaslase käitumisele antavaid hinnanguid. Arusaadavalt saab siin palju ära teha juba kaaslase valikul, aga mitte alati. Ka uuringud näitavad, et inimesed kalduvad eelistama armumisel ja püsiva kooselu plaanimisel partneri erinevaid omadusi.


Teraapias näeme palju selliseid paare, kelle uskumused (sagedamini usalduse, läheduse, kontrolli, korra, võimu osas) ja sellest tulenevad käitumised on äärmuslikult erinevad. Loomulikult on see soodus pinnas konfliktide tekkeks. Paljud uskumused on kujunenud juba ammu enne probleemsesse suhtesse jõudmist. Teraapias ei ole eesmärk neid muuta. Küll aga ära tunda ja uskumusest tulenevat ebakohast käitumist muuta.


Emotsionaalse läheduse hoidmiseks on vajal ikud kõik need käitumised, mille tegemist suhtes naudime ja mida partnerilt ootame. Siia alla kuulub kogu läheduskäitumiste repertuaar, alates enese avamisest kuni jagatud tegevuste, füüsiliste puudutuste ja seksuaalvahekorrani. Mida enam selliseid käitumisi suhtes on, seda rahulolevamad suhtega ollakse. Kui meenutada suhte algusaegu, siis on tavaliselt neid käitumisi palju enam ning rahulolu seetõttu ka ennustatult kõrgem.


On eluperioode, kus mainitud käitumiste määr ka objektiivselt langeb. Nii on lapse sünd alati olukord, kus ka teadusuuringute alusel paarisuhtega rahulolematus kasvab. Paariteraapias pole harvad paarid, kes on äsja lapsevanemateks saanud. Väga sageli on läheduskäitumiste suurendamine teraapias üks sekkumisvaldkond.


Avatus toob rahulolu



Üksteisest arusaamine vähendab väärtõlgenduste ja sellest tuleneva halva enesetunde tekkimist.


Suhtega rahulolevad partnerid kasutavad oskuslikumalt kommunikatsioonitehnikaid: täpsustavad, küsivad tähendust, sõnastavad ümber, peegeldavad tundeid, sisu jne.


Probleemsed paarid kasutavad palju vältivaid toimetulekuoskusi, millele järgneb negatiivsete interaktsioonide kasv, kommunikatsiooni vähenemine või sellest peaaegu täielikult loobumine.


Avatuse vähenemise tõttu langeb ka partnerite lähedus ning kasvab rahulolematus. See omakorda suurendab negatiivsetele käitumistele selektiivse tähelepanu pööramist. Kommunikatsioonioskuste arendamine on paariprobleemide puhul üks enim sekkumist nõudev valdkond.


Isiklik toimetulek


Individuaalne toimetulek ning kohanemine on tähtis tegur, mis mõjutab paarisuhtes meie hinnanguid ja käitumist. Kindlasti tekitab suhteprobleeme ka ühe partneri olemasolev psüühika- ja käitumishäire või muu terviseprobleem. Nii tuleb meil aeg-ajalt kasutada interpersonaalseid sekkumisi ka individuaalses teraapias, et leevendada isiku psüühika- ja käitumishäiret. Kõige sagedamini on selleks depressioon, millest tulenev elurõõmu langus, tahte­aktiivsuse alanemine ja kiire väsivus mõjutavad kindlasti ka isiku käitumist oma partneriga ning vastupidi. Aeg-ajalt on mõistlik paariteraapia sekkumisi kombineerida individuaalteraapiaga.


Teaduspõhine paariteraapia



Nüüdisaegses teaduspõhises paariteraapias valitak­se sekkumisi lähtuvalt konkreetse paari probleemi olemusest ja säilimismehhanismidest. Peamiselt on need käitumuslikud, kog­nitiivsed või emotsioonidele keskendunud tehnikad.


Käitumuslike tehnikate eesmärk on tõsta suhtega rahulolematuse tõttu langenud positiivsete kinnituste määra. Keskendutakse meeldivate tegevuste hulga ja kvaliteedi suurendamisele, õpetatakse kommunikatsiooni ja probleemilahendamise oskusi. Seeläbi paraneb enesetunne ja suhtega rahulolu.


Kognitiivsete tehnikate eesmärk on vaidlustada ebakohaseid omistusi, uskumusi ja ootu­si, mis suurendavad stressi. Uuringud näitavad, et ebakohaste mõtete muutmise läbi paraneb enesetunne, motivatsioon ja käitumine suhtes.


Emotsioonidele keskendunud tehnikatega aidatakse partneritel väljendada isikliku haavatavuse ja rahuldamata vajadustega seotud emotsioone ning õpetatakse nägema nende mõju destruktiivse käitumise tekkimisele ja säilimisele.


Kas ka minu suhe vajab ravi? Kindlasti mitte, kui rahulolu suhtega on piisav. Rahulolematus vajab aga alati tegelemist. Kui iseenese, tuttavate ja sõprade teadmisest jääb väheseks, võiks kaaluda toimetulekuviiside arendamist ka paariteraap ias. Just seepärast, et stabiilsed ja rahuldust pakkuvad lähisuhted tähendavad väga palju.