24.10.2008, 00:00
Miks suhted vajavad ravi?
Stabiilsed ja rahuldust pakkuvad lähisuhted tähendavad väga palju. Seda kinnitavad teadusuuringud, mis väidavad, et üldise eluga rahulolu peamine mõjutaja on just positiivseks hinnatud lähisuhted, mitte hinnangud sotsiaalsele staatusele, majanduslikule olukorrale või isegi tervisele.
Pigem on mõju vastupidine. Kui suhted on kehvad, siis on inimesed
rahulolematud nii staatuse kui ka majandusliku olukorraga ning kaebavad halva
tervise üle. Seda isegi siis, kui objektiivsed põhjused viimastega
mitte rahul olla puuduvad.
Depressiooni kui kõige sagedasema
psüühika- ja käitumishäire puhul on kaebustena esiplaanil
just lähisuhetega seotud teemad. Uuringud näitavad, et ligi 80%
depressiivsetest klientidest kurdab ka suhteprobleemide üle. Seega on
mõistetav, miks interpersonaalne psühhoteraapia on üks
teaduspõhine psühhoteraapiameetod, mida depressiooni ravis
kasutatakse.
Tähtis roll motivatsioonil
Kliinilises praktikas tuleb suhteprobleemidega aina enam tegeleda. Ja
seda nii paari- kui ka individuaalteraapia kontekstis.
Suhetega
rahulolematus toob paariteraapiasse üha enam teadlikke, endast ja oma
lähedastest hoolivaid paare. Teraapiasse pöördumise soov ei pea
olema üksmeelne otsus ja sageli ta seda polegi. Ikka häirivad
üht partnerit probleemid enam või ta on negatiivsete muutuste
suhtes tundlikum. Reaalse paariteraapiani jõuavad aga ainult need,
kellel on ühine motivatsioon suhet säilitada ja selle parandamiseks
midagi ette võtta.
Ka kõik kõrvalsuhte omanikud
peavad teisi sekkumisi kaaluma. Paariteraapiat ei tehta olukorras, kus osa
ressursse kulutatakse teisele suhtele. Samuti eeldab teraapia ausat
eneseavamist, mis võimaldaks sekkumisi kõige paremini valida, et
soovitud muutust tekitada.
Motivatsioonil on paariteraapia
õnnestumises väga tähtis roll. Teraapias õpitakse alati
uusi käitumisi, mida tuleb muutuse tekitamiseks seansside vahepealsel ajal
probleemsetes olukordades kasutada. Kui soov muutuda on väike, siis
tehakse kodutööd ebaühtlaselt või jäetakse hoopis
tegemata. Seetõttu jääb soovitud tulemus saavutamata
või probleemid säilivad.
Miks tullakse
teraapiasse?
Rahulolematuse põhjuseid, millega
teraapiasse tullakse, on palju. Paar teeb suhte jooksul läbi mitmeid
muutusi ning seetõttu sõltuvad pöördumise
põhjused suuresti sellest, millises elutsüklis ollakse. Nii on
suhteprobleemid kindlasti erinevad vähe aega koos elanud lasteta paaril,
homoseksuaalsel paaril, väikelastega paaril, täiskasvanud lastest
eraldi elavatel pensionäridel või lahutust kaaluval
mehel-naisel.
Vaatamata olukordadele ja eluperioodidele viitavad
uuringud siiski püsivatele aspektidele rahuldust pakkuvate suhete
hoidmisel. Need on ka aspektid, mille taasloomisele või
säilitamisele on suuresti keskendunud pereteraapias rakendatavad
psühhoteraapiameetodid.
Läheduskäitumise
repertuaar
Rahuldust pakkuva lähisuhte kujunemise ja
säilimise jaoks on kõige tähtsam partnerite sarnased
uskumused, ootused, väärtused, vajadused. Nad mõjutavad meie
käitumist ja kaaslase käitumisele antavaid hinnanguid. Arusaadavalt
saab siin palju ära teha juba kaaslase valikul, aga mitte alati. Ka
uuringud näitavad, et inimesed kalduvad eelistama armumisel ja püsiva
kooselu plaanimisel partneri erinevaid omadusi.
Teraapias näeme
palju selliseid paare, kelle uskumused (sagedamini usalduse, läheduse,
kontrolli, korra, võimu osas) ja sellest tulenevad käitumised on
äärmuslikult erinevad. Loomulikult on see soodus pinnas konfliktide
tekkeks. Paljud uskumused on kujunenud juba ammu enne probleemsesse suhtesse
jõudmist. Teraapias ei ole eesmärk neid muuta. Küll aga
ära tunda ja uskumusest tulenevat ebakohast käitumist muuta.
Emotsionaalse läheduse hoidmiseks on vajal
ikud kõik need käitumised, mille tegemist suhtes naudime ja mida
partnerilt ootame. Siia alla kuulub kogu läheduskäitumiste
repertuaar, alates enese avamisest kuni jagatud tegevuste, füüsiliste
puudutuste ja seksuaalvahekorrani. Mida enam selliseid käitumisi suhtes
on, seda rahulolevamad suhtega ollakse. Kui meenutada suhte algusaegu, siis on
tavaliselt neid käitumisi palju enam ning rahulolu seetõttu ka
ennustatult kõrgem.
On eluperioode, kus mainitud
käitumiste määr ka objektiivselt langeb. Nii on lapse sünd
alati olukord, kus ka teadusuuringute alusel paarisuhtega rahulolematus kasvab.
Paariteraapias pole harvad paarid, kes on äsja lapsevanemateks saanud.
Väga sageli on läheduskäitumiste suurendamine teraapias üks
sekkumisvaldkond.
Avatus toob rahulolu
Üksteisest arusaamine vähendab väärtõlgenduste ja
sellest tuleneva halva enesetunde tekkimist.
Suhtega rahulolevad
partnerid kasutavad oskuslikumalt kommunikatsioonitehnikaid: täpsustavad,
küsivad tähendust, sõnastavad ümber, peegeldavad tundeid,
sisu jne.
Probleemsed paarid kasutavad palju vältivaid
toimetulekuoskusi, millele järgneb negatiivsete interaktsioonide kasv,
kommunikatsiooni vähenemine või sellest peaaegu täielikult
loobumine.
Avatuse vähenemise tõttu langeb ka
partnerite lähedus ning kasvab rahulolematus. See omakorda suurendab
negatiivsetele käitumistele selektiivse tähelepanu
pööramist. Kommunikatsioonioskuste arendamine on paariprobleemide
puhul üks enim sekkumist nõudev valdkond.
Isiklik toimetulek
Individuaalne toimetulek ning kohanemine on
tähtis tegur, mis mõjutab paarisuhtes meie hinnanguid ja
käitumist. Kindlasti tekitab suhteprobleeme ka ühe partneri
olemasolev psüühika- ja käitumishäire või muu
terviseprobleem. Nii tuleb meil aeg-ajalt kasutada interpersonaalseid sekkumisi
ka individuaalses teraapias, et leevendada isiku psüühika- ja
käitumishäiret. Kõige sagedamini on selleks depressioon,
millest tulenev elurõõmu langus, tahteaktiivsuse alanemine
ja kiire väsivus mõjutavad kindlasti ka isiku käitumist oma
partneriga ning vastupidi. Aeg-ajalt on mõistlik paariteraapia sekkumisi
kombineerida individuaalteraapiaga.
Teaduspõhine
paariteraapia
Nüüdisaegses teaduspõhises
paariteraapias valitakse sekkumisi lähtuvalt konkreetse paari
probleemi olemusest ja säilimismehhanismidest. Peamiselt on need
käitumuslikud, kognitiivsed või emotsioonidele keskendunud
tehnikad.
Käitumuslike tehnikate eesmärk on tõsta
suhtega rahulolematuse tõttu langenud positiivsete kinnituste
määra. Keskendutakse meeldivate tegevuste hulga ja kvaliteedi
suurendamisele, õpetatakse kommunikatsiooni ja probleemilahendamise
oskusi. Seeläbi paraneb enesetunne ja suhtega rahulolu.
Kognitiivsete tehnikate eesmärk on vaidlustada ebakohaseid omistusi,
uskumusi ja ootusi, mis suurendavad stressi. Uuringud näitavad, et
ebakohaste mõtete muutmise läbi paraneb enesetunne, motivatsioon ja
käitumine suhtes.
Emotsioonidele keskendunud tehnikatega
aidatakse partneritel väljendada isikliku haavatavuse ja rahuldamata
vajadustega seotud emotsioone ning õpetatakse nägema nende
mõju destruktiivse käitumise tekkimisele ja säilimisele.
Kas ka minu suhe vajab ravi? Kindlasti mitte, kui rahulolu suhtega on
piisav. Rahulolematus vajab aga alati tegelemist. Kui iseenese, tuttavate ja
sõprade teadmisest jääb väheseks, võiks kaaluda
toimetulekuviiside arendamist ka paariteraap
ias. Just seepärast, et stabiilsed ja rahuldust pakkuvad lähisuhted
tähendavad väga palju.