Et ära rääkida, kuidas kõik algas, pean alustama ajast, mille kohta mul veel erilisi mälestusigi pole. Juba enne käima õppimist luurasin ma taevas hõikavaid kanakulle ja jälitasin päev läbi ringi roomates sipelgaid ja liblikaid. Veetsin oma suved looduses asuvas suvekodus, kus metsad ja jõgi mulle nii oluliseks said, et tänagi ei suuda ma end kaua ilma nendeta hästi tunda. Maailma, meie elukeskkonda, õppisin tundma omal käel ringi uidates, katsudes, maitstes, nuusutades ja haiget saades. Kui ma juba rääkima olin õppinud, olevat ma väljendanud oma selget soovi saada loodusuurijaks; kui tõmmata paralleel tänapäeva, oleks mind paelunud telekanali National Geographic saatejuhi amet.


Esimesed isiklikud tunded seoses keskkonnakaitsega tekkisid siis, kui ma jõe ääres madalas vees kala püüdes astusin jalga pudelipõhja. Varvaste kõõlused on ühele aktiivsele mööda metsi ringi uitavale poisile ju päris olulised kehaosad. Lisaks sellele ei suutnud ma aru saada, miks on jõe ääres sellised kohad, kus lõkkeaseme ümber on praht ja pudelid. Seenel käies sai siin-seal metsa all avastatud prügikuhjasid. Olin pettunud ja vihane. Mida aeg edasi, seda rohkem avanes mul võimalusi tõdeda inimeste lugupidamatust looduskeskkonna vastu.


Tulihingelist looduskaitsjat minust siiski ametlikult ei saanud. Kunagi ihaldatud televisiooni-looduseuurija ametit ei olnud olemaski ja mingis teismeeas ei olnud see enam nii tõmbav ka. Kuna juba varajases nooruses sai ka mikromootoritega autosid ning sääreväristajaid ehitama ja putitama hakatud, siis pärast keskkooli sai valitud hoopiski rakenduslik tehnikavaldkond. Aastal 2000 asusin tudeerima Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis, mis on ju sisuliselt loodusteaduste rakendusvaldkond. Nagu ülikoolile kohane, õpitakse üldainete kujul kogu värki veidi laiemalt. See aga tõi uuesti mu teele mõningad energeetikateaduskonnale sobivad keskkonnaalased ja loodusressursse käsitlevad õppeained.


Reaalteadused arendavad oluliselt inimese analüüsi- ja mõtlemisvõimet. Aastate möödudes tekkisid mu ajurakkude vahel vajalikud seosed, mille tulemusena hakkas kujunema terviklikum pilt kogu “kompotist”. Sellele aitas kaasa ka suur reisimishimu ja Eestist eemal viibitud kuud.


Mainitud “kompott” sisaldab nii aatomeid, geene, taimi, mägesid, inimühiskonda kui ka makroskoopilisi objekte universumis. Arvan, et just selle “kompoti” enda jaoks mõtestamine on eelduseks sellele, et inimene hakkaks mõtlema endast kui looduse hulka kuuluvast olendist ning vaatama kriitilise pilguga oma elukeskkonda kahjustavat tegevust.


Mõistliku Maamuna eesmärk on tuua rahvani teadmisi mitmesugustest valdkondadest, pakkudes võimalust oma ala asjatundjatel öelda Eesti rahvale seda, mida nad oluliseks peavad. Õpilased saavad infot, kuidas on võimalik Eestis arendada oma huvidega seotud teadmisi ja oskusi. Kodanikule tuuakse aga informatsiooni eri teadus- ja rakendusaladelt ning üritatakse kaasa aidata parema arusaamise tekkimisele.


Inimesed v&otild e;iksid teadvustada, et me oleme üks väike osa loodusest, kellel on evolutsiooni käigus millegipärast tekkinud võimalus päris tugevasti ümber kujundada meie elukeskkonda.


Kõige hullemad mõjutusvahendid on massihävitusrelvad, mille alla võib tinglikult lahterdada ka mootorsae, sisepõlemismootori ja massturustamise. Mõistlik Maamuna ei ürita kedagi tagasi koopasse ajada ega sunni vältima kõike, mis tehnoloogia meile võimaldab, vaid aitab meil mõista seoseid eri nähtuste ja valdkondade vahel.


Vastukaaluks illusioone ja pseudo­väärtusi levitavale massimeediale on Mõistlik Maamuna asunud tegelema realistliku maailmapildi ning tõsiväärtuste levitamisega. Propageerides mõistlikku tarbimist ja mõistlikku suhtumist keskkonda, tuues inimeseni fundamentaalseid tõdesid eri teadusvaldkondadest, loodab Mõistlik Maamuna olla hea ja sisukas abiline maailma mõistmise teel. Niisiis koorub siit välja, et kõigest hoolimata olen ma tegelikult ikkagi looduseuurija, kes üritab asjadest aru saada ning siis seda arusaamist teistega jagada. Peagi täieneb ka asjakohane veebileht


Kirjutaja on ajakirja ning veebiväljaande Mõistlik Maamuna idee autor ja teostaja.