Miks ei võiks meil Tallinna Loomaaia asemel olla Eesti Rahva Loomaaed või Eesti Riiklik Loomaaed?

Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt:
Tallinna Loomaaia puhul on tegu Tallinna linna kui omavalitsusüksuse asutusega, mille asutamisse ei ole riiki kaasatud. Kui Tallinna linn jõuab otsuse ni, et ta soovib loobuda loomaaiast ning anda see üle riigile, siis ­põhikirjast ja ülesannetest tulenevalt oleks mitmesugu seid variante. ­Arutleda võiks selle üle, kas loomaaed sobiks haridus-, keskkonna-, põllumajandus- või kultuuriministeeriumi alla. Seni on eelarvevõimalustest lähtuv riigi toetus loomaaiale tulnud kultuuriministeeriumi kaudu, viimaste aastate jooksul oleme eraldanud loomaaiale kokku 35 miljonit krooni. Lähtudes loomaaiast kui turismiobjektist, võiks kaasata ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kes kureerib riiklikku turismimajandust.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Anu Kivilo:
Tallinna Loomaaed võiks kindlasti olla riiklik asutus. Loomaaias käib aastas 350 000 külastajat, ta on seega üks külastatavamaid kultuuriasutusi Eestis. Riigi struktuuris võiks ta kuuluda kas kultuuriministeeriumi või keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Tegeleb ju looma aed elusate eksponaatidega ehk siis on tal muuseumi tunnused. Loomaaia üks põhiülesandeid on looduse propageerimine ja loodusharidus, mis kuulub keskkonnaministeeriumi tegevusvaldkonda.

Tallinna linna struktuuris kuulub loomaaed kultuuri haldusalasse ja loomaaia tegevuskulud moodustavad ühe viiendiku Tallinna kultuurieelarvest. Otseselt me ei saa öelda, et loomaaed vaevleks ­rahapuuduses, aga just investeeringute osas on veel palju teha. Ideaalis võiks loomaaeda rahastada riik ja linn kahasse.