13. mail toimus Edela-Hiinas Guizhou provintsis söekaevanduses gaasiplahvatus, mille tagajärjel hukkus vähemalt 21 inimest. Plahvatuse hetkel oli maa all 31 inimest, kellest kümnel õnnestus maa peale pääseda. Gaasiplahvatuse põhjustas lõhkeainete õhkimine ebaseadusliku kaevandustegevuse käigus. Firmal puudusid litsentsid, mistõttu sisuliselt oli tegemist riigi ressursside vargusega, teatasid võimud.

* * *

Raukas: inimohvrite arvu vähenemist kaevandustes pole ette näha

Energiakandjate ring on aastate jooksul muutunud. Veel 1850. aastal moodustas puit ligikaudu 90% energiakasutusest. Kuid puidu osatähtsus vähenes kiiresti ja juba 1890. aastal langes pool energiakasutusest kivisöele, mille osatähtsus kasvas 1910. aastaks 60%-ni.Ühtlasi kasvas ka kiiresti inimohvrite arv kaevandustes.

Praeguseks on energiakandjate hulk oluliselt suurenenud. Kuid kui me võtame vaid elektrienergia, siis annavad kogu maailmas kivisöe-, pruunsöe- ja põlevkivielektrijaamad ligikaudu 40%, gaasielektrijaamad 19,5%, õliküttega elektrijaamad 6,5%, tuuma- ja hüdroelektrijaamad kumbki 16%.

Taastuvenergial on katta vaid tühine osa ja tühiseks (alla 4%) jääb see ka aastani 2030. Aastani 2030, mil energiatarbimine praegusega võrreldes kahekordistub, kasvab kõige kiiremini kivisöeelektrijaamade osa (kasvuprotsent 2,8% aastas) ning nende osakaal tõuseb 45%. Seetõttu pole ette näha ka inimohvrite arvu vähenemist kaevandustes.

Igal aastal hukkub kivisöe- ja pruunsöekaevandustes keskmiselt 320 inimest ja peamiseks süüdlaseks on metaan (CH4). Metaani sisaldavad maa-, soo- ja naftagaasid. Kontsentratsioonivahemikus 5-15% moodustab ta õhuga plahvatava segu, mille  purustusvõime on suur. Ta moodustab valdava osa nn kaevandusgaasidest, mille hulka kuuluvad veel lämmastik, süsinikdioksiid,  vesinik jt. Kuid kaevandustes tekib kaevise lahtimurdmisel ka plahvatusohtlik tolm, mida püütakse vähendada tolmukoristuse, inerttolmu kasutamise, tuulutuse  ja niisutamisega.

Ohtliku gaasikontsentratsiooni teket välditakse kaeveõõnte tuulutamisega, kuid Hiinas, Venemaal ja Ukrainas, kus me alatasa kuuleme õnnetustest, on töökultuur madal ja seadmed aegunud.

Gaasielektrijaamades on hukkunuid keskmiselt 60 inimest aastas, hüdrojaamadega seonduvalt keskmiselt 200 inimest aastas. Kõige vähem hukkunuid on tuumaelektrijaamades. Teada on vaid üks tõsine avarii - 1986. aasta Tšernobõli katastroof, mille käigus hukkus 31 inimest, peamiselt tuletõrjujad. Kuna radioaktiivne saaste kandus kaugele, sandistus palju inimesi. Kuid sandistunud inimeste arv on suur ka fossiilsete kütuste kaevandamise käigus.

Anto Raukas