Miljonikingitus ajaloo­muuseumile

Kollektsionäär Taavi Triumph pärandas oma kogu Eestile.

Kuu aja eest tirisid Eesti Ajaloomuuseumi töötajad Stockholmi laevalt Tallinna kaile mitu erakordselt kaalukat kohvrit, täis vanu Eesti rahasid ja ameti- ning teenetemärke. Sündmus oli ühtlasi rõõmus ja kurb. Rõõmus sellepärast, et muuseumi kogud täienesid väga olulisel määral. Näiteks on saadud paberrahade hulgas peaaegu täielik sari iseseisva Eesti esimesi ajutisi maksevahendeid – ­Vabariigi 5% võlakohustusi ning Riigikassa veksleid – kollektsioon, millele võrdväärset kõrvale panna ei teagi.

Teenetemärkide seas säravad sinised Vabadusristid, Kotka-, Valgetähe ja Punase Risti tähed, esindatud on mitmed unikaalsed väeosade märgid jms. Märkimata ei saa jätta ilusat süstemaatilist kogu Eestis ajaloo vältel käibinud müntidest, mille hulgas juba esimesel pilgul äratavad tähelepanu haruldane kasaaride riigi 9. sajandi dirhem, Riias ordumeister Wolter von ­Plettenbergi ajal vermitud veering, tsaar Peeter Suure 1702. aasta poolerublane jne.

Küsimatagi selge, et tegu on hinnalise kollektsiooniga, mille hind Rootsis teostatud ekspertiisi alusel ulatub kõvasti üle miljoni Eesti krooni. Niisugusi kingitusi ei tehta igapäev. Õigemini (kui kunstiteosed kõrvale jätta) pole vist ükski Eesti muuseum säherdust annetust ealeski saanud.

Ja siin jõuame sündmuse kurva pooleni. Väärtuslik kogu jõudis muuseumi pärandina. 7. mail 2008 suri Stockholmis teenekas kollektsionäär Taavi Triumph. Haapsalu poiss saabus Rootsi tormisel 1944. aasta sügisel, kaotas isa, omandas võõrsil hariduse ja töökoha prestiižikas Handelsbankenis. Sulandudes Rootsi riigi turvalisse argipäeva, jäi ta aga lõpuni eestlaseks, oli aktiivne skaut, lõi kaasa laulukooris, tõlkis, kirjutas publitsistikat ja eelkõige kollektsioneeris ning uuris.

Väärib sügavat lugupidamist, et ajal, kui mõndagi meie hinnalist kollektsiooni püütakse kiirkorras rahaks teha, otsustas üks südamest Eestit armastanud mees jätta oma hinnalisima vara isamaale. Laiem üldsus saab pärleid Triumphi kogust näha tuleval aastal ajaloomuuseumi erinäitusel.