Charlie Miller:

Ma tegelikult ei tea, mis riikidel varuks on. Võimalused on olemas, aga peab olema põhjus, näiteks poliitiline.

Ma tahan, et inimesed oleksid teadlikult, et kübersõda on võimalik. Ma ütlen, et kübersõja ettevalmistus võtab kaks aastat aega, aga see ei tähenda, et keegi juba ei valmistu. Ma ei ütle, et see ei saa juhtuda praegu, või mitte kunagi - see võib juhtuda iga kell.

Ma üritaksin kübersõda korraldada nii, et seda ei saaks märgata, aga päris võimatu see pole. Siiski on plaani sisse ehitatud see, et isegi kui märgatakse ja võetakse üks võrgustik maha, jäävad teised alles.

Aga sa võid täheldada, et kuskile kogunevad kübereksperdid ja teha sellest omad järeldused...

Eesti suhtes on kübersõja tõenäosus pigem suurem, sest te olete rohkem avatud internetile. Võtame Põhja-Korea, neil on kama, aga teie sõltute internetist.

Ma usun samas, et kõik on ohus, ja te pole mingi erand.

Assaf KerenAssaf Keren:

See sõltub, kuidas sa kübersõda defineerid. Kui on valitsuse orkestreeritud rünnak, siis jällegi sõltub, et kuidas seda tehakse - kas on rünnak infrastruktuurile või mitte. Ma ei näe, et keegi ründaks kriitilist infrastruktuuri lihtsalt nalja pärast. Selleks peab olema poliitiline motivatsioon. Aga on ka raha pärast tegemist ja ma näeme tulevikus ühe rohkem küberterroriste. Nad ei tee ju seda nalja pärast. Ma olen Iisraelist, meie terroristid tulevad moslemiriikidest. Aga me näeme muidugi erinevaid terroriste erinevates maailma paikades. Lihtsalt tavalised terroristid saavad targemaks ja hakkavad küberruumi kasutama.

Püüan olla realistlik. Järgmise 5 aastaga tuleb meil tõsine kübersõja-sarnane rünnak, aga me ei tea millal või kus. Minu arust on sellised asjad kogu aeg seotud poliitiliste sündmustega. Neid aga ei saa ette ennustada.

Mis siis juhtub?

Riigid saavad targemaks, inimesed saavad targemaks, kõik saavad aru, mis see kaasa toob. Nad võivad maha võtta tuumajaama või midagi sarnast. Praegu me ainult räägime sellest, aga need on asjad, mis hakkavad reaalselt juhtuma.

Ja üks võimalus vastu hakkamiseks on rahvusvaheline koostöö. Teine on virtuaalsete müüride ehitamine.

Kõik on nii seotud, et võib-olla peame tegema rahvusvahelise kokkuleppe, kuidas selliste asjadega toime tulla. Praegu seda ei ole.