Milline on Eesti aastaks 2030?
Tänaseks on ekspertide, ministeeriumide ja omavalitsuste esindajate osalusel valminud visiooni algversioon (vt altpoolt täisteksti), mis seab esiplaanile Eesti hajalinnastatud arengu - senisest hajusama keskkonnaga ja hea ühenduse välismaailmaga (sh rongiliikluse Tallinnast Berliini Pärnusse, Valgasse ja Narva ning lennujaamad ka Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas). Oluliseks peetakse paremat sidustamist merega - sadamate ja rannaalade arendamist, energiatõhusate majade ehitamist ja ökopõllumajandust..
Visiooni sisaldab muuhulgas ka näiteks ettepanekut rajada igal pool Eestis kõigile kasutatav videokonverentside ruumide võrgustik, mis on liidetud näiteks raamatukogude või kultuurimajadega.
„Ruumilise arengu visioon on kirjeldus sellest, millist ruumi ja selle struktuuri Eesti riik soovib saavutada oma tegevuse lõpptulemusena. Samuti on see töövahend, mis toimib otsuste langetamist võimaldava vundamendina," ütles üleriigilise planeeringu projektijuht Kaur Lass.
Kui visioon on kokku lepitud, saab Lassi sõnul tegutseda samalaadsete üldpõhimõtete järgi, mis meie piiratud ressursside kontekstis on on eriti oluline. Visioon ise on eelkõige vajalik selleks, et seada esiplaanile meie pikemaajalised ühishuvid.
„Kui tahame olla konkurentsivõimelised, peab iga inimene panustama. Peame jalad kõhu alt välja võtma," lisas Lass. Samuti on võimalikult paljude inimeste osalusel ja konsensuslikult valminud visioon oluline selleks, et Eesti 2030+ visiooni ei tabaks sama saatus, mis Eesti 2010 visiooni - see jäi sahtlitesse tolmuma.
Nüüd algab visiooni arutelu. Loogiline lõpptulemus on visiooni vastuvõtmine valitsuse poolt. Valitsus algatas üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamise 4.veebruaril 2010. Vaata lisaks: http://eesti2030.wordpress.com/
* * *
Eesti ruumilise arengu visioon 2030+
Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik.
Hajalinnastunud ruum saavutatakse kompaktses linnaruumis pakutavate teenuste paljususe, maal elamise eeliste ja võrgustunud ühiskonnakorralduse sihipärase kombineerimise abil. Hajalinnastunud ruum on läbimõeldud transpordikorralduse abil sisemiselt hästi ühendatud.
Hajalinnastunud riigi piirkondlikud eripärad võimaldavad inimesel leida omale ruumis sobiva elu- ja töökoha ning ühiskonda sobituva elustiili. Meie väiksus ja hajutatud asustus on seeläbi meie võimalus. Kaasaegsed innovaatilised tehnoloogilised lahendused annavad meile senisest paremad eeldused hoida seda eripära ja väärtustada omaetteolemist meie naaberriikide suuremate linnade vahelises võrgustikus.
Ligipääsetavus ja aegruumiliste vahemaade vähendamine Eesti ligipääsetavus ja aegruumiliste vahemaade vähendamine on visiooni saavutamise üks peamine eeldus. Seejuures on üks peamisi vahendeid raudteeliikluse arendamine. Eesti peamiseks välisühendusi pakkuvaks keskuseks on Tallinn, mis on Euroopaga seotud kaasaegse rongi-, kiirrongi-, laeva-, lennu- ja teedeühenduste ning kommunikatsioonivõrgustiku abil. Tallinna sadamad, lennuväli ja Berliini suunas liikuva kiirrongi jaam on ühendatud teiste Eesti linnadega rahvusvaheliste väljumiste aegu arvestavate rongi- ning bussiühendustega, mis muudab reisimise ühistranspordiga lihtsaks ja meeldivaks. Regionaalse tähtsusega lennuväljad asuvad Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas.
Riigisisene transpordisüsteem on üles ehitatud Tallinna-Tartu-Valga, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva suundades toimivale riigisisesele kiirele rongiliiklusele. Raudteejaamadest edasi liikumiseks on loodud ühistranspordi ja hea kvaliteediga kohalike teede ning kergliiklusteede võrgustik. Transpordisüsteemi paneb toimima kaasaegsete sidevahendite baasil tellitavate ühissõidukite, elektriautode vms individuaalse keskkonnasõbraliku transpordi kombineerimine, mis tagab senisest oluliselt kiirema ning keskkonnasäästlikuma logistika meie hajalinnastunud ruumis.
Asustuse eripära ja konkurentsivõime Eesti hajalinna kontsentreerunud asustusega sõlmpunktid on lisaks Tallinnale, Tartule ja Pärnule Viljandi, Võru, Valga, Paide, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Jõhvi ning Narva. Need on linnad, mille ümber on oluline linnaregioon ja mille keskuses on tagatud avalikud funktsioonid ning kvaliteetseteteenuste paljusus. Neist hargnevad riigisisesed ühendused teiste Eesti arengumootoriteks olevate väikelinnadega.
Eesti asulate toimivuse ja võime olla oma tagamaa arengumootoriks tagab väheneva rahvastiku kontekstis nende kultuuri- või oskustepõhine spetsialiseerumine. Hea transpordiühendus rahvusvaheliste ühendusi pakkuvate linnadega ja kaasaegsed heatasemelised kommunikatsioonivõrgud võimaldavad saada hea hariduse, hoida sidemeid sõpradega või koostööpartneritega jne. Tagamaks parimaid e-õppe ja kaugtöövõimalusi on igal pool Eestis kõigile kasutatav videokonverentside ruumide võrgustik, mis on liidetud raamatukogude, kultuurimajade, vallamajade või linnaasutuste ruumidega, et avardada nende kasutusvõimalusi.
Eesti linnades ning muudes asulates on kvaliteetne ja mitmekesine elamiskeskkond. Hajusa asustuse võimaldamise kõrval on oluline tõsta linnaruumi ja külakeskuste kvaliteeti.
Eesti hajusa asustuse ja kultuurmaastike üheks alalhoidjaks on põllumajandus, mis on orienteeritud ökoloogiliselt puhta või tööjõumahuka tootmise suunas. Sellele sekundeerivad kasvukohapõhisel metsa taastumisel baseeruv metsandus ja hästi korraldatud kultuuri- ning loodusturism. Kõigil puhkajatel on võimalus liikuda jalgsi mööda sidusaid rohekoridore kulgevaid matka- ja õpperadasid. Nendeni on tagatud hõlbus pääs ka linnade ümbruse rohevöönditest. Radade ja kergliiklusteede kaudu pääseb uudistama nii kultuuriobjekte, veekogusid kui ka külastama teeninduskohti.
Sidustamine veekogudega
Eesti mereruumi sidustamine asustusega toimub läbi väike-, reisi- ja kaubasadamate võrgustiku ning avalikult kasutatavate ranna-alade. Tõhus mereruumi kasutamine ja sadamate ühendamine muu infrastruktuuriga tagab multimodaalse logistika. Hästi välja arendatud meresadamad on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime üheks võtmeteguriks, võimaldades osaleda Venemaa, Aasia ning Euroopa vahelises kaubavahetuses. Peamised kaubasadamad on Paldiski ja Muuga sadam. Kohalikumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks pakuvad sadamateenuseid ka Kunda, Sillamäe, Virtsu, Roomassaare ja Pärnu sadamad.
Veekogud on Eesti ruumi eripära esile tõstvad. Nende kasutusvõimalusi avardavad kallasrajad, rannapromenaadid, avalikult kasutatavad supelrannad ning väikesadamad. Need on olulised nii veekogude vaba-aja veetmiseks ja turismiks kasutamisel kui ka saarte külastatavuse suurendamiseks.
Energiatõhusus ja nutikad lahendused
Hoonete ja kasutatavate tehnoloogiate ning ruumilise planeerimise uueks oluliseks mõjuteguriks on energiatõhusus. Kombineeritud lokaalsete sh taastuvate energiaallikate laialdane kasutamine tagab väikemajapidamiste minimaalse sõltuvuse välistest energiaallikatest. Tänu sellele ja kaasaegsele tõhusale transpordikorraldusele saab ühiskond alandada elamiseks ning ettevõtluseks vajalikke püsikulusid ja olla konkurentsivõimeline.
Meie kasvav energiaallikas on vajadusel akumuleeritav taastuvenergia. Kaasaegsetes elektrivõrkudes on kasutusel innovaatilised tehnoloogilised lahendused energiasäästuks. Põlevkivireservi ja taastuvenergia kombineerimine võimaldab meil tagada oma energiajulgeoleku. Seeläbi saame pakkuda ka naabruses asuvatele tuumaenergiat kasutatavatele riikidele elektrivarustuse stabiilsuse tagamise ja tipptarbimise kompenseerimise teenust. Selle pakkumiseks on meil oma regiooni parim elektritransiiti võimaldav elektrivõrk.
Haldussuutlikkus ja ruumi planeerimine
Eesti regioonid ja omavalitsused on läbi muutunud halduskorralduse saavutanud piisava suuruse ning võimekuse oma eripära hoidmiseks ja spetsialiseerumiseks. Selleks kasutatakse töövahendina ajakohaseid ja omavahel integreeritud ruumilisi planeeringuid ning arengukavasid. Vastavalt oma eesmärkidele ja spetsialiseerumise eripärale suunavad omavalitsused asustust. Nad koordineerivad olemasoleva küla- või linnaruumiga hästi sidustatud ja arhitektuurselt väärtusliku keskkonna hoidmist ning loomist.
Julgus olla avatud
Mitmekesise ruumi alalhoidmiseks ja loomiseks oleme avatud uusi ideesid kaasa toovatele ning rakendavatele inimestele väljapoolt, et ühiselt luua nutikaid lahendusi oma inimsõbraliku ruumi toimimiseks.
