Tänaseks on ekspertide, ministeeriumide ja omavalitsuste esindajate osalusel valminud visiooni algversioon (vt altpoolt täisteksti), mis seab esiplaanile Eesti hajalinnastatud arengu - senisest hajusama keskkonnaga ja hea ühenduse välismaailmaga (sh rongiliikluse Tallinnast Berliini Pärnusse, Valgasse ja Narva ning lennujaamad ka Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Kärdlas). Oluliseks peetakse paremat sidustamist merega - sadamate ja rannaalade arendamist, energiatõhusate majade ehitamist ja ökopõllumajandust..

Visiooni sisaldab muuhulgas ka näiteks ettepanekut rajada igal  pool  Eestis  kõigile  kasutatav  videokonverentside ruumide  võrgustik,  mis  on  liidetud näiteks raamatukogude või kultuurimajadega.

„Ruumilise arengu visioon on kirjeldus sellest, millist ruumi ja selle struktuuri Eesti riik soovib saavutada oma tegevuse lõpptulemusena. Samuti on see töövahend, mis toimib otsuste langetamist võimaldava vundamendina," ütles üleriigilise planeeringu projektijuht Kaur Lass.

Kui visioon on kokku lepitud, saab Lassi sõnul tegutseda samalaadsete üldpõhimõtete järgi, mis meie piiratud ressursside kontekstis on on eriti oluline. Visioon ise on eelkõige vajalik selleks, et seada esiplaanile meie pikemaajalised ühishuvid.

„Kui tahame olla konkurentsivõimelised, peab iga inimene panustama. Peame jalad kõhu alt välja võtma," lisas Lass. Samuti on võimalikult paljude inimeste osalusel  ja konsensuslikult valminud visioon oluline selleks, et Eesti 2030+ visiooni ei tabaks sama saatus, mis Eesti 2010 visiooni - see jäi sahtlitesse tolmuma.

Nüüd algab visiooni arutelu. Loogiline lõpptulemus on visiooni vastuvõtmine valitsuse poolt. Valitsus algatas üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamise 4.veebruaril 2010. Vaata lisaks: http://eesti2030.wordpress.com/

* * *

Eesti ruumilise arengu visioon 2030+

Eesti  eesmärk  on  olla  2030  aastatel  sidusa  ja  kasutajasõbraliku  ruumilise  struktuuriga, mitmekesise  elukeskkonna  ning  välismaailmaga  hästi  ühendatud  riik.  Meie  hajalinnastunud ruumi  inimsõbralikkuse  ja majandusliku konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega  tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik. 

Hajalinnastunud  ruum  saavutatakse  kompaktses  linnaruumis  pakutavate  teenuste  paljususe,  maal elamise eeliste  ja võrgustunud ühiskonnakorralduse  sihipärase kombineerimise abil. Hajalinnastunud ruum on läbimõeldud transpordikorralduse abil sisemiselt hästi ühendatud.

Hajalinnastunud  riigi piirkondlikud eripärad võimaldavad  inimesel  leida omale  ruumis sobiva elu- ja  töökoha  ning  ühiskonda  sobituva  elustiili.  Meie  väiksus  ja  hajutatud  asustus  on  seeläbi  meie võimalus.  Kaasaegsed  innovaatilised  tehnoloogilised  lahendused  annavad  meile  senisest  paremad eeldused  hoida  seda  eripära  ja  väärtustada  omaetteolemist  meie  naaberriikide  suuremate  linnade vahelises võrgustikus.

Ligipääsetavus ja aegruumiliste vahemaade vähendamine Eesti  ligipääsetavus  ja  aegruumiliste vahemaade vähendamine on visiooni  saavutamise üks peamine eeldus.  Seejuures  on  üks  peamisi  vahendeid  raudteeliikluse  arendamine.  Eesti  peamiseks  välisühendusi  pakkuvaks  keskuseks  on Tallinn, mis  on Euroopaga  seotud  kaasaegse  rongi-,  kiirrongi-, laeva-,  lennu-  ja  teedeühenduste ning kommunikatsioonivõrgustiku abil. Tallinna sadamad,  lennuväli ja  Berliini  suunas  liikuva  kiirrongi  jaam  on  ühendatud  teiste  Eesti  linnadega  rahvusvaheliste väljumiste  aegu  arvestavate  rongi-  ning  bussiühendustega,  mis  muudab  reisimise  ühistranspordiga lihtsaks  ja  meeldivaks.  Regionaalse  tähtsusega  lennuväljad  asuvad  Tartus,  Pärnus,  Kuressaares  ja Kärdlas.

Riigisisene  transpordisüsteem on üles  ehitatud Tallinna-Tartu-Valga, Tallinn-Pärnu  ja Tallinn-Narva suundades toimivale riigisisesele kiirele rongiliiklusele. Raudteejaamadest edasi liikumiseks on loodud ühistranspordi ja hea kvaliteediga kohalike teede ning kergliiklusteede võrgustik. Transpordisüsteemi paneb  toimima  kaasaegsete  sidevahendite  baasil  tellitavate  ühissõidukite,  elektriautode  vms individuaalse keskkonnasõbraliku transpordi kombineerimine, mis tagab senisest oluliselt kiirema ning keskkonnasäästlikuma logistika meie hajalinnastunud ruumis.

Asustuse eripära ja konkurentsivõime Eesti  hajalinna  kontsentreerunud  asustusega  sõlmpunktid  on  lisaks  Tallinnale,  Tartule  ja  Pärnule Viljandi, Võru, Valga, Paide, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Jõhvi ning Narva. Need on linnad, mille ümber on oluline  linnaregioon  ja mille keskuses on  tagatud avalikud  funktsioonid ning kvaliteetseteteenuste  paljusus.  Neist  hargnevad  riigisisesed  ühendused  teiste  Eesti  arengumootoriteks  olevate väikelinnadega.

Eesti  asulate  toimivuse  ja  võime  olla  oma  tagamaa  arengumootoriks  tagab  väheneva  rahvastiku kontekstis  nende  kultuuri-  või  oskustepõhine  spetsialiseerumine.  Hea  transpordiühendus  rahvusvaheliste  ühendusi  pakkuvate  linnadega  ja  kaasaegsed  heatasemelised  kommunikatsioonivõrgud võimaldavad  saada  hea  hariduse,  hoida  sidemeid  sõpradega  või  koostööpartneritega  jne.  Tagamaks parimaid  e-õppe  ja  kaugtöövõimalusi  on  igal  pool  Eestis  kõigile  kasutatav  videokonverentside ruumide  võrgustik,  mis  on  liidetud  raamatukogude,  kultuurimajade,  vallamajade  või  linnaasutuste ruumidega, et avardada nende kasutusvõimalusi.

Eesti  linnades  ning muudes  asulates  on  kvaliteetne  ja mitmekesine  elamiskeskkond. Hajusa  asustuse võimaldamise kõrval on oluline tõsta linnaruumi ja külakeskuste kvaliteeti.

Eesti  hajusa  asustuse  ja  kultuurmaastike  üheks  alalhoidjaks  on  põllumajandus, mis  on  orienteeritud ökoloogiliselt  puhta  või  tööjõumahuka  tootmise  suunas.  Sellele  sekundeerivad  kasvukohapõhisel metsa  taastumisel  baseeruv  metsandus  ja  hästi  korraldatud  kultuuri-  ning  loodusturism.  Kõigil puhkajatel on võimalus  liikuda  jalgsi mööda sidusaid  rohekoridore kulgevaid matka-  ja õpperadasid. Nendeni on tagatud hõlbus pääs ka linnade ümbruse rohevöönditest. Radade ja kergliiklusteede kaudu pääseb uudistama nii kultuuriobjekte, veekogusid kui ka külastama teeninduskohti.

Sidustamine veekogudega

Eesti mereruumi sidustamine asustusega  toimub  läbi väike-,  reisi-  ja kaubasadamate võrgustiku ning avalikult  kasutatavate  ranna-alade.  Tõhus  mereruumi  kasutamine  ja  sadamate  ühendamine  muu infrastruktuuriga  tagab  multimodaalse  logistika.  Hästi  välja  arendatud  meresadamad  on  Eesti rahvusvahelise  konkurentsivõime  üheks  võtmeteguriks,  võimaldades  osaleda  Venemaa,  Aasia  ning Euroopa vahelises kaubavahetuses. Peamised kaubasadamad on Paldiski  ja Muuga  sadam. Kohalikumajanduse  konkurentsivõime  tõstmiseks  pakuvad  sadamateenuseid  ka  Kunda,  Sillamäe,  Virtsu, Roomassaare ja Pärnu sadamad. 

Veekogud  on  Eesti  ruumi  eripära  esile  tõstvad.  Nende  kasutusvõimalusi  avardavad  kallasrajad, rannapromenaadid,  avalikult  kasutatavad  supelrannad  ning  väikesadamad.  Need  on  olulised  nii veekogude vaba-aja veetmiseks ja turismiks kasutamisel kui ka saarte külastatavuse suurendamiseks.

Energiatõhusus ja nutikad lahendused

Hoonete  ja  kasutatavate  tehnoloogiate  ning  ruumilise  planeerimise  uueks  oluliseks mõjuteguriks  on energiatõhusus. Kombineeritud  lokaalsete  sh  taastuvate  energiaallikate  laialdane  kasutamine  tagab väikemajapidamiste  minimaalse  sõltuvuse  välistest  energiaallikatest.  Tänu  sellele  ja  kaasaegsele tõhusale  transpordikorraldusele  saab  ühiskond  alandada  elamiseks  ning  ettevõtluseks  vajalikke püsikulusid ja olla konkurentsivõimeline. 

Meie kasvav energiaallikas on vajadusel akumuleeritav taastuvenergia. Kaasaegsetes elektrivõrkudes on  kasutusel  innovaatilised  tehnoloogilised  lahendused  energiasäästuks.  Põlevkivireservi  ja taastuvenergia kombineerimine võimaldab meil tagada oma energiajulgeoleku. Seeläbi saame pakkuda ka naabruses asuvatele  tuumaenergiat kasutatavatele  riikidele elektrivarustuse  stabiilsuse  tagamise  ja tipptarbimise kompenseerimise teenust. Selle pakkumiseks on meil oma regiooni parim elektritransiiti võimaldav elektrivõrk.

Haldussuutlikkus ja ruumi planeerimine

Eesti regioonid ja omavalitsused on läbi muutunud halduskorralduse saavutanud piisava suuruse ning  võimekuse  oma  eripära  hoidmiseks  ja  spetsialiseerumiseks.  Selleks  kasutatakse  töövahendina ajakohaseid  ja  omavahel  integreeritud  ruumilisi  planeeringuid  ning  arengukavasid.  Vastavalt  oma eesmärkidele  ja  spetsialiseerumise  eripärale  suunavad  omavalitsused  asustust.  Nad  koordineerivad olemasoleva küla- või linnaruumiga hästi sidustatud ja arhitektuurselt väärtusliku keskkonna hoidmist ning loomist. 

Julgus olla avatud

Mitmekesise  ruumi  alalhoidmiseks  ja  loomiseks  oleme  avatud  uusi  ideesid  kaasa  toovatele  ning rakendavatele  inimestele  väljapoolt,  et  ühiselt  luua  nutikaid  lahendusi  oma  inimsõbraliku  ruumi toimimiseks.