Millise trikiga sai Stockholm Euroopa esimeseks Roheliseks Pealinnaks?
Rohelise Pealinna idee käis 2006. aastal välja toonane Tallinna linnapea Jüri Ratas (loe intervjuud - Euroopa Rohelise pealinna "isa" Jüri Ratas: Idee kasvatab Eesti tuntust), kes istus auhindade üleandmise tseremoonial Brüsselis reas number üks ja kohal number üks. Kaks korda nimetati Ratast Rohelise Pealinna idee „isaks".
Teine eestlane, akadeemik Jüri Martin (loe intervjuud - Jüri Martin: Tallinna kandideerimine rohepealinnaks polnuks eetiline) kuulus väikesearvulisse lõppotsuse teinud žüriisse. Roheliseks pealinnaks pürgis kokku 35 linna, kellest ekspertide paneel valis kaheksa finalisti: Amsterdam, Bristol, Kopenhaagen, Freiburg im Breisgau, Hamburg, Münster, Oslo ja Stockholm. 2010. aasta Roheliseks Pealinnaks valiti Stockholm, 2011. aasta pealinnaks Hamburg (kaks valiti korraga seepärast, et tulevikus jääks linnadel rohkem aega erinevate sündmuste ettevalmistamiseks).
Jüri Martini sõnul olid ekspertide paneeli hinnangu alusel just need kaks linna esimesed. „Aga nende vahe oli imepisikene, Hamburg oli ainult paar palli võrra Stockholmist ees. Tekkis probleem, kumb on siis nüüd esimene. Tegelikult on oluline olla see päris esimene tiitli saaja, pärast võib tulla ju sadu linnu. Mul hakkas Stockholmi pärast hinges kripeldama," tunnistas Martin Ekspressile.
Akadeemik mõtles välja meetodi, mis Stockholmi Hamburgist ettepoole kergitas. „Üks trikk, mis sai kohapeal välja mõeldud, oli - kui palju esikohti sai erinevates hindamisvaldkondades üks või teine linn. Ja siis tuli välja, et Stockholm sai rohkem," ütles Martin.
Stockholmi kasuks oli tema sõnul veel asju, mis olid seotud ajaloolise kontekstiga keskkonnakaitse küsimustes. „Esimene Stockholmi keskkonda iseloomustav raamat ilmus 1926. aastal. Seal oli väga huvitav asi tehtud -- nimelt olid välja joonistatud saastetsoonid - see oli esimene kord. 1962. aastal ilmus ühe Rootsi uurija doktoritöö selle kohta, mis oli veel põhjalikum ja detailsem. Oluline on ka see, et 1972. toimus Stockholmis ÜRO inimese elu keskkonna konverents ja see näitab selle linna suhtumist kõikidesse neisse probleemidesse," selgitas Martin. Esikohad valdkonniti pluss ajalooline foon andsidki piisavalt põhjust need linnade kohad ära vahetada.
Stockholm on Martini sõnul üldse väga looduslembene. „Neil on seal veeprogrammid, säästva arengu probleemid väga hästi välja töötatud, samuti alternatiivenergeetika. Need on kolm tähtsamat asja, mis mulle imponeerivad," ütles Martin. Hamburg on tema sõnul viimastel aastakümnetel teinud tohutuid edusamme. „See on suurlinn ja suur sadam ja probleeme on seal üle pea. Aga neil on vastavad programmid loodud, et CO2 emissioone korrigeerida jne. Selles mõttes on Hamburg igatepidi hea keskkonnahoiu-lembese linna näide. Ja siis Hafencity - olen sealt paar korda mööda sõitnud, küll seal on tunneleid, küll seal on estakaade, väga kaasaegne lähenemine asjadele," rääkis akadeemik.
Stockholm - 2010. aasta võitja
Stockholm on kiiresti kasvav 800 000 elanikuga Rootsi pealinn, mille juhtkond on seadnud linnale ambitsioonika eesmärgi vabaneda 2050. aastaks täielikult fossiilkütustest. Stockholmi tugevuseks peetakse integreeritud haldussüsteemi, mis kindlustab keskkonnakaitse temaatika kajastumise linna eelarves, planeerimises ja kontrollmehhanismides.
95% linlastest elab vähem kui 300 meetri kaugusel rohealadest, mis tõstab kohalikku elukvaliteeti. Žürii kiitis linna laiaulatusliku tulevikku suunatud roheprogrammi eest, mis hõlmab muuhulgas ka uute supelrandade rajamist, põhjalikku veepuhastusprogrammi ja innovatiivset jäätmetöötluskava, eriti biojäätmete töötlemist maa-alustes vaakumsüsteemides.
Uuenduslik ummikumaks on vähendanud autode kasutamist kesklinnas ja suurendanud ühistranspordi kasutamist. CO2 emissioonid ühe elaniku kohta on alates 1990. aastast vähenenud 25%, mistõttu Stockholmi vastav näitaja moodustab vaid pool Rootsi keskmisest. Ummikumaks on kesklinna sisse ja välja sõites sõltuvalt kellaajast vahemikus 6.30-18.30 1-2 eurot. Kaherattalised, alternatiivkütustel, inva- ja mõned teised sõidukid, nagu ka ühistransport, on maksust vabastatud. Ummikumaks võib tekitada ka ebameeldivusi, kuid vastava analüüsi kohaselt toodab ummikumaks aastas avalikkuse hüvanguks 76,5 miljonit eurot.
Stockholmi abilinnapea Ulla Hamilton, kel olid auhinda vastuvõttes vaat et pisarad silmas, ütles Ekspressile linna saavutust kommenteerides:
„Suurim väljakutse oli muidugi teiste tõsiste konkurentide võitmine. Ma isegi ei tea, milline valdkonda Stockholmi keskkonnakaitse alastest tegevustest välja tuua, sest meil on kompleksne nägemus, mis hõlmab kõiki alasid - energia, transport, veemajandus, jäätmekäitlus. Püüame kõiki valdkondi katta ja ma arvan, et kompleksuses seisnebki meie tugevus. Ma arvan, et Euroopa Rohelise Pealinna võistlust on vägagi vaja, sest me kõik tahame kuidagi võistelda, end teistega võrrelda, ja selle eest tunnustust saada. Millistes valdkondades olema teistest paremad, millistes on teistelt õppida. Täname Tallinna linna selle toreda initsiatiivi eest."
Hamburg - 2011. aasta võitja
Hamburg on 1,8 miljoni elanikuga linn, mis kuulub Euroopa 10 suurima hulka. Eksperdid kiidavad Hamburgi õhu kvaliteeti, keskkonnakaitse programmi ja eriti viimase kopsakat eelarvet. Selle raames saavad rahastust ka erinevad inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmise programmid.
Hamburg on püstitanud ka ülimalt ambitsioonikad kliimakaitse eesmärgid, näiteks on kavas vähendada CO2 emissioone 2020. aastaks 40% võrra ja 2050. aastaks 80% võrra.
Rakendatavate meetmete seas on energiasäästlikkuse kuluefektiivsuse mõõtmine avaliku sektori hoonetes, programmid valgustuse, kütte ja külmikute asendamiseks energiasäästlikumatega. Näiteks on üle 200 000 tavalise lambipirni enam kui 400 hoones asendatud säästupirnidega. Viimaste aastate jooksul on investeeritud üle 18 miljoni euro selleks, et vahetada välja üle 600 keskküttekatla. Võrreldes 1990. aastaga on CO2 emissioonid vähenenud 15%, mis tähendab aastast energiakokkuhoidu 46 000 MWh.
Peaaegu 100% Hamburgi kodanikest on ühistransport 300 meetri raadiuses elukohast. Samuti on olemas süsteemne rohealade programm.
Kiita sai ka Hamburgi ettepanek käivitada Roheliseks Pealinnaks saades omaenda „Ideede rong", mis sõidaks läbi Euroopa, tutvustades Hamburgi linnakeskkonna kaitse alaseid saavutusi ja kogudes kokku teiste linnade saavutusi. Ka teised linnad saaksid rongile oma vaguni lisada.
Hamburgi linnakeskkonna eest vastutav abilinnapea Anja Hajduk ütles Ekspressile linna saavutust kommenteerides:
„Hamburgi jaoks on tõesti suur au see võistlus võita. See oli tippklassi heitlus, ja seda uhkem tunne meil on. Ma arvan, et Hamburgi jaoks oli kõige suurem väljakutse hakkama saada linna suurususega - meil on 1,8 miljonit elanikku ja me oleme samas ka väga vilgas tööstuspiirkond, Euroopa suuruselt teine sadam. Väljakutse on ka CO2 emissiooni vähendamine tööstuspiirkondades. Üks suurimaid projekte on Hafencity arendamine - linn linna sees, mille käigus kujundatakse südalinnas asuvast endisest sadama-alast rohelise mõtteviisi alusel korterite, büroode ja teenindusasutuste piirkond."
