Ministrite edetabel 2012: tublim on Paet, kõige nõrgem Michal
Aastal 2012 oli kõige tublim minister välisminister Urmas Paet keskmise hindega 5,8. Nii leidsid Eesti Päevalehe ja Delfi veebiküsitlusele vastajad. Kõige madalama hinde pälvis eksjustiitsminister Kristen Michal. Ühtaegu oli tema punktisaak 2,0 viie küsitlusaasta madalaim keskmine hinne.
Alates 2008. aastast koostatava Eesti Päevalehe ministrite edetabeliga liitus sellest aastast ka Delfi. Tulemuseks oli 3317 arvesseläinud häält, mis on viie aasta rekordosalus.
Ministritele sai anda hinnanguid nullist kuni kümneni, lisaks kommenteerida nende töö plusse ja miinuseid. Nii nagu tavaliselt palusin sama teha ka ministritel.
Kokkuvõttes on näha, et rahvas hindab eelkõige neid ministreid, kes suudavad rääkida selget ja ausat juttu ning on austavad oma sisulise tööandja – rahva vastu.
| 1. |
| Urmas Paet |
| välisminister |
Rahva hääl: 5,8
2011 – 6,0
+ Professionaalne. Hoidus välispoliitilistest skandaalidest. Ainus sümpaatne ja tasakaalukas, empaatiavõimega Reformierakonna minister. Vastuseis Nord Streamile. Loob Eestist korralikku kuvandit.
- Pole suutnud Ilvesele selgitada Venemaa olemust, pöörab ka ise Venemaale liiga vähe tähelepanu. Hoolimata kõrgest kohast Reformierakonna hierarhias pole suutnud mõjutada oma parteid eetilisemas suunas. Leebe Hiina suhtes.
Enesehinnang: ei hinnanud
+ Eesti valiti ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks. Viisavabadus Brasiiliaga, Kõrgõzstaniga ja 10. jaanuarist ka Armeeniaga. Käivitasime mobiilirakenduse „Reisi targalt”, lõime Facebooki veebikonsuli lehe. Saatkond Kasahstanis.
- Vaatamata pikaajalisele tegevusele pole Tai veel otsustanud Eesti kodanikke viisanõudest vabastada. Ja see saab olla vaid Tai ühepoolne otsus.
| 2. |
| Hanno Pevkur |
| sotsiaalminister |
Rahva hääl: 4,2
2011 – 4,2
+ Oskab inimkeeles asju seletada. Hingega töö juures, omab südametunnistust. Empaatiavõime, viisakus. Suutnud hundid söönuna, lambad tervena hoida. Pensionide ja arstide palkade tõstmine.
- Arstide närused palgad, vaeste ja puuetega inimeste olukord. Lahkus partei tankistina selgeksõpitud ametist. Abitus arstide streigi ajal, nõrk läbirääkija. Järeleandlik, andis arstidele liiga palju raha, palgatõus toimub patsientide arvelt.
Enesehinnang: 7
+ Kuigi arstide streik oli ebameeldiv kõigile osapooltele, leiti kompromissid, lõpptulemusega on samuti rahul vast kõik osapooled. Investeeringud nii sotsiaalhoolekandesüsteemis kui tervishoius valmisid õigeaegselt. Algas töövõimetuskindlustuse reform. Pensionitõus.
- Kindlasti oleks tervishoiutöötajate streik võinud kesta lühemat aega või üldse ära jääda.
| 3. |
| Helir-Valdor Seeder |
| põllumajandusminister |
Rahva hääl: 4
2011 – 4,4
+ Ei valeta ega vassi. Üritab põllumehi sisuliselt toetada. Arusaadav jutt. Pääseb varasemast enam pildile.
- Aardla poldri probleemid. Ei suuda tagada Eesti põllumeeste võrdset kohtlemist Euroopas. Tema tööst on vähe kuulda, nähtamatu. Skandaalidest hoidumine. Toetab põllumeeste toetussõltuvust. Jätab läbirääkimistel liiga pehme mulje. Ei julge EL-i vastu kohtusse minna.
Enesehinnang: ei hinnanud
+ Suhteliselt edukad läbirääkimised Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika kujundamisel, mille käigus oleme suutnud ühendada kodanikud, tootjad, poliitikud. Uue maaelu arengukava väljatöötamine, Maaelu Edendamise Sihtasutuse Tallinnast välja viimise otsus.
- Probleemid riigiettevõtte AS Vireeni juhtimise ümber, mis on tänaseks õnneks lahendatud. Peame vaeva nägema, et oleksime rohkem orienteeritud kodanikule, tarbijale. Oleme olnud ehk liialt bürokraatlikud, tootja-töötleja kesksed.
| 4. |
| Jaak Aaviksoo |
| haridusminister |
Rahva hääl: 3,9
2011 – 4,3
+ Õpetajate palgatõus. Haridussüsteemi korrastamine. Kindlakäeline haridusreform seda tauniva õpetajaskonna kiuste. Jätab elutarga vanaisa mulje. Vene koolide üleminek eestikeelsele õppele.
- Haridussüsteemi pidev reformimine. Ülbe suhtumine õpetajatesse, eriti streigi ajal. Haridusreformid lõhuvad toimivat süsteemi, kümne aastaga on see hävitatud. Soovimatus kuulata spetsialiste ja pedagooge.
Enesehinnang: ei hinnanud
+ Tasuta kõrgharidus ja vajaduspõhised õppetoetused on seaduseks saanud. Uus kutseõppeasutuste seadus muudab kutseõppe tööturukeskseks. Venekeelsed gümnaasiumid lähevad üle eestikeelsele õppele. Uuel aastal kasvavad õpetajate palgad.
- Õpetajate streik kevadel. Tarbetu vaidlus kohalike omavalitsustega. Õppekavade, õpilaste ja õpetajate ülekoormatus. Koolivägivalla juhtumid.
| 5. |
| Jürgen Ligi |
| rahandusminister |
Rahva hääl: 3,8
2011 – 5,7
+ Tasakaalukas majandamine ja tasakaalus eelarve. Kindlameelne oma rea ajamine. Rikaste klassi kasvatamine. Eestit kuuldakse EL-is aina enam. Euro püsimine on ka Ligi teene.
- Ülbe ja ennasttäis. Vähene taktitunne. Rahva lolliks pidamine. Meesšovinism. Lapsesuu. Partei asjadest rääkides võiks olla sama otsekohene kui ministrina! Vähene empaatiavõime. ESM-i liigne toetamine.
Enesehinnang: ei hinnanud
+ Palgad ja toetused kasvavad, maksukoormus langeb, kuid rahandus on tasakaalus. Oleme Euroopas suur erand, laenukoormus on madalaim, majanduskasv prognoosi järgi kiireim, riigireiting liigub vastuvoolu üles. Eesti on võrdlustes kõrgetel kohtadel.
- On välja on kuulutatud kriis ja demokraatia lõpp, mida pole suudetud ära kirjeldadagi, rääkimata lahendustest. Ei oska vastata, kas oleme selgitanud liiga palju või liiga vähe, igatahes on vähenenud nende hulk, kes märkaksid elu paranemisest rõõmu tunda.
| 6. |
| Urmas Reinsalu |
| kaitseminister |
Rahva hääl: 3,6
+ Selged, lakoonilised sõnavõtud. Õige otsus tankide mittevajalikkusest. Skandaalidest hoidumine.
- Liiga pehme. Teda jääb saatma „kodukulude allaviija” maine. Kaitseväe arusaamatu arengukava. Vähe usaldusväärne mulje.
Enesehinnang: ei hinnanud
+ Uus riigikaitse arengukava tõstab kaitseväe võitlusvõimet. Missioonisõduritele ühiskonna toetust tagav veteranipoliitika. Järgmisel aastal tuleb kaitseväes korralik palgatõus ja kaitsekulutuste püsimine tasemel 2% SKT-st. Samuti uus kaitseväeteenistuse seadus.
- Kaitseväelaste palku oleks tulnud varem tõsta, kuid fakt, et sain kaitseministriks keset eelarveaastat, tegi selle võimatuks.
| 7.–8. |
| Andrus Ansip |
| peaminister |
Rahva hääl: 3,4
2011 – 4,4
+ Rahanduse korrashoidmine, Eesti laenudeta hoidmine. Michali vabastamine. Rahva ees vabandamine. Soov enam mitte peaministriks kandideerida. Eesti on Euroopa silmis tubli. Koalitsiooni kooshoidmine. Sportlikkus.
- Põikpäisus, eksimuste mittetunnistamine. Rahvasse halvustav suhtumine. Meikari väljaviskamine erakonnast. Vähekindlustatute elu halvenemine. Omavalitsuste alandamine. Reformierakonna kriisi mittemõistmine.
Enesehinnang: ei hinnanud
+ Kõige suurem heameel on tööpuuduse kahanemisest. Kindel töö ja palk loob kindlustunde: keskmine palk on tänavu tõusnud ligi 50 eurot. Majanduse kosumine võimaldab suurendada päästjate, õpetajate, politseinike ja kaitseväelaste palkasid, tõsta pensione. Oluline lastetoetuste reform.
- Määramatus ümbritsevas majanduskeskkonnas on ikka veel suur. Meis võiks siiski olla enam eneseusku, et saame hakkama riigi ja iseenda elu korraldamisega parimal moel.
| 7.–8. |
| Rein Lang |
| kultuuriminister |
Rahva hääl: 3,4
2011 – 3,9
+ Aeg-ajalt isegi vaikimine. Eesti film elab paremini kui kunagi varem. Kodurahu kultuuriringkondades. ERM-i uue maja probleemi lahendamine. Raamatukogude kohustuslikud ostunimekirjad, Cartlandi keelustamine. Muuseumide korrastamine.
- Ärritav ja ülbe kõnemaneer. ERM-i ja kunstiakadeemia majade skandaalid. Teod on jutust lahjemad. Raamatukogude sundostunimekirjad. Ei toeta kirjastusi ega e-raamatuid, mille käibemaks jätkuvalt kõrgem kui paberraamatul. Maakonnamuuseumide hävitamine.
Enesehinnang: keeldus nii enese töö hindamisest kui plusside–miinuste väljatoomisest.
| 9. |
| Keit Pentus-Rosimannus |
| keskkonnaminister |
Rahva hääl: 3,1
2011 – 3,5
+ Värvirõõmus ja pildilolev uhkete pulmade korraldaja. Elektriautode tutvustamine. Oskus end avalikkuse eest peita, kui on vaja keskkonnateemadel sõna võtta. CO2 kvootide edukas müük.
- Ebaveenvad ülesastumised oma isa autofirma asjus. Kaheldava väärusega elektriautode promokampaania.
Enesehinnang: ei hinnanud
+ Vaidlustes Euroopa Komisjoniga surusime läbi Eesti kalapüügivõimaluste suurendamise. Paika said Eesti looduskaitse tulevikusuunad aastani 2020. Suurte keskkonnahoiu investeeringute käivitumine: puhta vee projektid, energiasäästlikumaks sai ligi 500 hoonet.
- Kindlasti on ebaõnnestumisi lihtsam hinnata väljastpoolt vaatajatel.
| 10.– 11. |
| Juhan Parts |
| majandusminister |
Rahva hääl: 3,0
2011 – 4,6
+ Jätab kõiketeadja mulje. Riskijulgus. Tegus. Uued rongid. Rekonstrueeritud maanteelõigud. Pole lasknud majandust kaaperdada. Põlevkivienergia säilitamine. Kindlaksjäämine uute elektrijaamade küsimuses.
- Palju sehkendamist. Estonian Airi juhtide nuumamine, firma põhjalaskmine. Segadused elektrituru avanemisega, inimeste vähene teavitamine. Elektrijaamade vaieldav hange. Maanteeameti skandaalid ja korralagedus.
Enesehinnang: ei hinnanud
+ Läbi aegade suurim ekspordi maht. Arendus ja innovatsioonikulude kasv 2,4 %-ni SKT-st – 384 miljonit eurot, mis teeb Eestist tulevikus kindlasti jõukama maa. Kortermajade energiatõhususe investeeringute kasv.
- Ühelt poolt suhteliselt kõrge tööpuudus, aga teiselt poolt kasvav tööjõupuudus. Ettevõtlusaktiivsus võiks olla suurem ja ettevõtluse maine kõrgem. Eesti pikaajalisi sihte ähmastatakse udujutuga, nagu poleks Eestil vaja oma elektritootmist ja energiajulgeolekut.
| 10.– 11. |
| Ken-Marti Vaher |
| siseminister |
Rahva hääl: 3,0
2011 – 2,4
+ Võimul püsimine. Eesti–Vene ja Eesti–Läti piiriregioonide koostöö edenemine. Tasemel demagoogia – päästjate koondamise nimetamine võimekuse tõstmiseks. Kriminaalpolitsei taasloomine. Politseinike ja päästjate palgatõus.
- Kiirusmõõdikute skandaal. Ei suuda ega taha vastutada politsei eksimuste eest. Politsei ja piirivalve ühendamise viletsad tagajärjed. Sisekaitseakadeemia praeguse asukoha ründamine. Ülbus. Varvara mõrvarit pole leitud. Ei hooli päästjatest. Politseivabad piirkonnad Eestis.
Enesehinnang: ei hinnanud, samuti ei toonud välja miinuseid.
+ Keskkriminaalpolitsei taastamine ja olulise rõhu asetamine kriminaaltulu tuvastamisele. Ennetuspoliitika tähtsustamine ja seeläbi õnnetussurmade arvu vähendamine. 2013. aasta eelarves panustamine inimvarasse, st politseinike ja päästjate palgareform ja palgatõus.
| 12. |
| Siim Valmar Kiisler |
| regionaalminister |
Rahva hääl: 2,7
2011 – 3
+ Võimul püsimine. Püüd haldusreformi vajalikkusest rääkida. Skandaalidest hoidumine. Väikesaarte elu edendamine.
- Pole suutnud haldusreformi käivitada. Milleks selline ministrikoht, kui tööd pole? Nähtamatu ja tajumatu. Ei suuda peatada maaelu hääbumist.
Enesehinnang: 5
+ Eesti 2030+ tulevikuplaani valmimine, mis paneb paika riigi ruumilise arengu suunad, külapoodide toetusprogrammi elluviimine, elektriprogrammi edukas lõpetamine, omavalitsusreformi mudelite väljatöötamisega on arutelud saanud uue hoo ja kvaliteedi.
- Ei õnnestunud valitsuspartnereid veenda KOV tulumaksuprotsenti taastama. Omavalitsuste võimekus on endiselt väga erinev, erimeelsused valitsuses järgmise perioodi regionaalarengu toetamise kohta.
| 13. |
| Kristen Michal |
| justiitsminister |
Rahva hääl: 2,0
2011 – 3,4
+ Ametist lahkumine. Head demagoogiaoskused. Julgus prokuratuuri kritiseerida. KAPO ja prokuratuuri ohjamine. Meikari väljapressimise ignoreerimine.
- Valetamine ja vassimine, prokuratuuri süüdistamine. Suutmatus õigel ajal tagasi astuda.
Enesehinnang: ei hinnanud
+ Õnnestus läbi viia üle kümne aasta oodatud avaliku teenistuse reform. Uus korruptsioonivastane seadus, riigilõivude alandamine ja kohtumenetluse kiirendamine. Vägivallajuhtumitele riigipoolne adekvaatne reageerimine ja nõrgema poole kaitse.
