Esimesed triibulised sain Seppäläst. Kuuendas klassis. Roosad sukkpüksid, hästi ilusad. Ja siis ma panin nende alla igasuguseid moeröögatusi – valged Reeboki tossud paksude neoonroheliste paeltega. Siia juurde kandsin veel kollast pluusi ja miniseelikut kollase vööga. Ma nägin välja nagu karneval! Ja kuna nad mulle ikka n i i i i  hirmsasti meeldisid, ei raatsinud ma neid muidugi ära visata. Lõikasin need lühikeseks ja kandsin edasi käerandmetena.

Mu esimestel triibulistel oli pikk elu seega.


Esimene murtud süda?

Kui ma olin viiene, käisin Õpetajate majas, mängisin “­Päkapikumaa” lasteetenduses peaosa. Ja peaosa eest sain tänutäheks n-ö oma esimese palga – mängujänese. Sellest ajast saati hakkas jänes Jossu minuga igal pool kaasas käima. Isegi koolis. Kuni läksin Eesti Raadio laulustuudio lindistusele ja Kadri Hunt ­küsis: “Noh, kus siis Jossu on!?” Puhkesin kõvasti nutma, sest Jossu oli kadunud! Jossu  lihtsalt  kadus ära. Lambist. Ühel päeval oli kadunud ja kõik. Nii murtud süda oli. Täielik psüühiline trauma.


Hiljem selgus, et ema oli vana Vene pesumasinaga Jossut pesnud, nii et temast ei jäänud peaaegu midagi järele.


Ja seda ma mõtlesin, miks ema mulle kogu aeg muudkui uusi jäneseid kingib...


Esimene lugu iPodis?


Ha-haa, aga mul pole iPodi!

Minu isikliku edetabeli esikoht kuulub Alice Nine’i “Velvetile”. See on nii hoogne lugu, ärkad hommikul üles ja taa-taa-taa...!!! Hästi hea lugu. K o h u t a v a l t  meeldis kohe algusest.

Aga nüüd ma sain endale uue arvuti ja ma ei saa sellega muusikat tõmmata. Nii et praegu kuulan ma põhiliselt muusikat hoopis CD-mängijalt, mitte arvutis.


MINU VIIMASED

Viimane oma teenitud raha?


Sain “Kaks takti ette” saatest kinkekaardi ja ostsin selle eest endale Tallinna Kaubamajast uue kampsuni. Selline hästi õrn ilus valge, mida ma tavaliselt üldse ei ostaks. Aga nüüd olid sellised võimalused. Jah, selline kleidilaadne ja überpehme!


Viimane pohmell?


Hehehee. Mul pole sellist asja olnud!


Viimane SMS telefonis?


Kõik viimased sõnumid on seotud Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemisega. (Iiris Vesiku esitatud “Ice Cold Story” sai Eurovisiooni Eesti lauluvõistlusel Kreisiraadio järel teise koha – Toim.)


“Hoidsin sulle pöialt ja saatsin sinu poolt kaks SMSi! Kõik Eesti muusikateadlikumad inimesed hoidsid sulle pöialt...”


Viimane oli Kelli Uustani oma. Aga võibolla see läheb ikka natuke liiga isiklikuks?