Mirkko Moisar
i sisenemissõud oli vägev jälgida. Parem jalg käis hoogsalt rokilaulude rütmis, mäletan. Meenub veel, et üllatavalt arvuka publiku hulgas oli igas vanuses mehi ja naisi. Mõni mukitud ja ülikonda topitud, teine soojas dressiriietuses, mis vilistab moereeglitele. Läbisegi kõlasid eesti-, vene- ja muukeelsed hõiked. Mõtlesin endamisi: „Miks ei võiks võitlusspordist kujuneda meie uus spordi-Nokia? Samaväärselt mugavat meelelahutussõud suudavad pakkuda vaid rallimehed.“