10.12.2010, 10:10
Mis kasu on meile olnud Skype’ist?
Skype on vähendanud meie telefoniarveid, kuid teinud ka paljudest Eesti noortest ettevõtjahakatistest sisimas uued Bill Gatesid või Mark Zuckerbergid.
Hakkasin üks päev mõtlema, millest see tuleb, et Eestis on alustavate tehnoloogiaettevõtjate ringis kihama löönud nagu sipelgapesas. Iga mees on järgmine Bill Gates või Mark Zuckerberg, iga mees sõidab Silicon Valleysse network’ima, iga mees inkubeerib toanurgas oma väikest uut „Facebooki“ või „Microsofti“. Kust tuleb ettevõtjahakatiste ja „targa raha“ vankumatu usk üsna tavalistesse äriprojektidesse, mis on lihtsa vaevaga kusagilt kopeerituid? Ning miks esitatakse Ajujahi konkursile kümneid igavaid äriideid, mis ei jõua kunagi kusagile? Kammisin läbi need ligi 300 Eesti startupi ehk idufirma lood, mis olen kahe aastaga kirjutanud oma blogisse TestMarket.eu. Mustrina joonistus välja Skype. See kõik on tänu sellele, et Skype on toonud uutmoodi energia, avanud silmi ja uksi. Kui Skype 2005. aastal 33 miljardi krooni eest eBayle müüdi, jäi tehingu käigus Eestisse ligi 1,6 miljardit krooni. Lõviosa sellest rahast läks Skype’i inseneride Toivo Annuse, Jaan Tallinna, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu uude investeerimisfirmasse Ambient Sound Investments (ASI). ASIga koos sai Eestis jalad alla tõeline läänelik riskikapitalism, mida seni oli viljelenud ainult Allan Martinson. Nelja aasta jooksul on ASI rahastanud rohkem kui 30 tehnoloogia- või veebifirmat, kokku enam kui 270 miljoni krooniga. Aasta alguses lebas ASI kontodel aga veel umbes 800 miljonit vaba raha, osa sellest deposiidis. Lisaks sellele seisab nelja mehe isiklike firmade kontodel kümneid miljoneid kroone. Raha on liiga palju, seda pole võimalik Eestis investeerida. Aga Skype’i müügist on muuhulgas rahastatud vähemalt kahte Eesti ettevõtet, mille sihiks on revolutsioon või miljarditehingud. Keegi on kunagi öelnud, et Skype suurim kasu saab selgeks siis, kui igasugused „vennad“ sealt välja pudenema hakkavad ja endale uut väljakutset otsivad. See ongi juhtunud. Loe lähemalt paberlehest või osta artikkel veebist.