"'Mis me siin illusioone teeme"'
Läinud nädalal alandas Standard &
Poor’s Läti riigireitingu A-tasemelt B-tasemele. Millal juhtub sama
Eestiga?
Aeg on olnud liiga kiire, et analüüsida, miks
Lätis nii toimus. Üldteada faktide põhjal on Läti olukord
mõnevõrra teine. Kas või riigieelarve puhul pole Läti
riik asja isegi niikaugele saanud, et eelarve oleks tasakaalus.
Rääkimata sellest, et oleks planeeritud või reaalset
ületulu.
Kõigis Balti riikides on ülekuumenev majandus
ja suur laenubuum, aga ma tahaksin loota, et Eesti keskkond on stabiilsem.
Kuid optimism Balti riikide osas kukub?
Samal ajal kui meie tegime koalitsioonilepet, tuli välja Läti
eurole ülemineku programm. Kõiges lugupidamises
lõunanaabrite vastu on neil meiega võrreldes paar sammu puudu.
Eesti salarelv on tõsta õlleaktsiis
Läti omast kolm korda kõrgemaks?
Olen Läti
ministriga rääkinud ja neil on ka selged plaanid aktsiise
tõsta.
Te ei karda, et Lõuna-Eesti
inimesed hakkavad käima piiri taga õlle järel?
Ega te nüüd ei väida, et olen mingi boonuse teinud oma
valimisringkonnale Lõuna-Eestis?
Toon praktilise näite, kus
külapoes on pudel viina 53 krooni ja lähedal linnas on hulgilaod,
kust saab odavat alkoholi 40 krooniga. Ma ei ole näinud väga, et
külamehed oleksid kimanud sellepärast veel linna märjukest
ostma. Muud kulud on ju juures.
Miks teha
elektriaktsiis 1,5 senti kilovatt-tunni kohta 2008, aga mitte 2010, kui tuleb
kohustus?
Me oleme paika panemas nelja aasta teed. See on jumala
mõistlik. Olen ka väga rahul eelneva tööga, mis on
rahandusministeeriumi inimesed teinud. Sõerd oli korralik minister.
Maailma parim rahandusminister!
See mind
nagu natuke ahistab. Kuhu sa tõused? Ainult universum on
jäänud.
Mis teie kavatsus on?
Peale selle, et tahame tasakaalus, õigemini plussis eelarvet, on selge
eesmärk teha ära, mis Eestis üldse saab, et kiirendada eurole
üleminekut. Liberaalses Eestis on võimalikud üksikud
tehnilised asjad. Üks neist on ülekaaluga eelarve. Teiseks on vaja
võimalikud inflatsioonimõjurid koguda ühte kohta.
Kui
meil tuleb võimalik hindamine euro suhtes aastal 2010, siis ei ole
absoluutselt mõistlik jätta selleks ajaks aktsiiside muudatusi, mis
on ELi liitumislepinguga kokku lepitud. See oleks väga ebapraktiline.
Mõistlik ja tark on teha need ära 2008, kus näeme inflatsiooni
kasvu siis tõesti eeldatavalt 6,2–6,5 protsendini.
Maailma parim rahandusminister leidis, et 6,2 protsenti on liiga
tagasihoidlik hinnang.
Rahandusministeerium ja Eesti Pank on
teinud suhteliselt sarnased prognoosid. Nendele tuginedes ootame inflatsiooni
tõusu 6st kuni 6,5ni. Võib eeldada, et 2011. aastal oleks
inflatsioon kusagil 3,1–3,2 protsendi juures.
Kui ma ametisse
astusin, siis heideti valitsusele ette, et ta ei tee midagi. Nüüd on
jama see, kui valitsus midagi teeb.
Kuus protsenti
inflatsiooni on ikka väga valus.
Keskpika perspektiivi nimel
on vaja otsuseid teha. Need on mõistlikud otsused.
Räägite, et 2010 on inflatsioon OK ja Eesti saab
eurokõlblikuks. Samas valitsusel siduvat kava euro osas pole.
Eestis on liberaalne majandus. Ei olegi rohkem regulatsioone,
kuidas tehniliselt midagi rohkem teha.
Muidugi on veel variant teha suur
ühiskondlik kokkulepe, et nelja aasta jooksul
palgad ei tõuse. Mis rahvas siis ütleb?
Suur aitäh teile selle ettepaneku eest!
Loomulikult rahvas ütleb: suur aitäh teile ja palun järgmine
valitsus.
Te ei vii siis sellist paberit valitsusse,
kus on kirjas, et Eesti läheb eurole üle 2011?
Eelnev
valitsus ütles kahel korral välja kuupäevi. Oli 2007 ja 2008
algus. Kummastki kuupäevast ei saanud asja.
Nüüd valitsus jätkab sama joont?
Me saame teha
oma näitajad mingiks kuupäevaks optimaalseks. Ja ma usun, et kui
selle valitsuse eluiga on neli aastat, siis mina olen ka see rahandusminister,
kes saab öelda, millal eurole üleminek on reaalne.
Täna te ei julge seda öelda?
Mitte et ei julge, vaid täna oleks see ütlemine selge valetamine.
Valetada ei ole mõtet. Mis me siin illusioone teeme.
Milliseid makse valitsus veel tõstab, mida koalitsioonileppest
ei loe?
Meil on ELiga liitumisest kohustusi, mida hakkame
täitma. See puudutab näiteks maagaasi, mille puhul saame
rääkida 3,5–3,7protsendisest hinnatõusust aktsiisi
tõttu.
Lisaks sellele, mida Venemaa ju nagunii
tõstab?
Kui Venemaa võib tõsta 50 protsenti
ja keegi ei kobise, siis on ju selge, et meie 3,5 protsenti pole selline
teema, kus saame rääkida olulisest hinnatõusust.
Maagaas, elekter, mootorikütus, tubakas, alkohol.
Mida veel tõstate?
Ei midagi. Valitsus on suures
maksupaketis täna kokku leppinud, üles jäid veel kolm teemat.
Üks on selge maksulangetus, FIE-metsaomanike tulumaksusoodustus 45 000.
See on iseenesest kokku lepitud. Arutelu käib elektriaktsiisi üle,
mil määral ja kuidas. Küsimus ei ole selles, mis
rahandusministeerium arvab, vaid mis plaanid on Eesti Energial tulevikus
investeerimiseks. Aga seda ei saa mina kommenteerida.
Kolmas asi on
ametiautode erisoodustusmaks. Praegu on see 2000 krooni kuus juba 2003.
aastast. Selge, et autode tegelik hind ettevõtetes on märksa
kõrgem.
Hakkate ametiautosid pigistama?
No kuulge, makse peavad kõik maksma. Tänasel juhul toimib see
ettevõtetele peaaegu maksuvabalt. Sõltumata sellest, kas oled
tööandja või töövõtja, palka tuleb maksta
nende maksudega, mis Eesti Vabariigis kehtivad.
Mis
saab pangaintresside maksuvabastusest?
Momendil ei ole ühtki
seisukohta välja kujundatud. Seda ei ole koalitsioonilepingus. Isegi
koalitsioonikõnelustel ei olnud seda arutusel.
Kuid maksuvabastuse võtate ära?
Ei ole
üldse kindel. Ma ütleksin, et pigem seda ei toimu.
Ent eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus?
Eesti Pank on ju aastaid nõudnud selle kaotamist?
Eesti Pangal on õigus küsida ja nõuda. Aga me ei ole seda
arutanud.
Maksumuutuste mõju riigieelarves, mln EEK
Muutus* | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 |
|
Tulumaksu määra vähendamine ja maksuvaba tulu tõstmine | -356,9 | -680,0 | -2 231,8 | -4 046,1 |
|
Täiendav maksuvaba tulu alates 1. lapsest |
| -991,1 | -1 048,8 | -1 096,0 |
|
Täiendav maksuvabastus FIEst metsaomanikele |
| -28,4 | -27,0 | -25,7 |
|
Tööandja sõiduauto isiklikul otstarbel kasutamise erisoodustuse piirmäära tõstmine ja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise piirmäära tõstmine 4000 kroonini | 375,3 | 356,9 | 337,0 | 314,7 |
|
Alkoholi (v.a vein ja kääritatud jook) aktsiisi tõstmine 20% 1. juulil 2008 | 159,3 | 566,4 | 601,8 | 631,3 |
|
Sigarettide aktsiisi tõstmine 500eek + 31%ni | 790,6 | -35,4 | 278,5 | 64,9 |
|
Kütuste aktsiisimäärade tõstmine | 880,1 | 662,3 | 112,1 | 0,9 |
|
Elektriaktsiisi kehtestamine 50kr/MWh kohta | 323,2 | 332,9 | 233,8 | 241,3 |
|
Kokku | 2 171,6 | 183,6 | -1 744,4 | -3 914,7 |
|
* - mõjud võrreldes rahandusministeeriumi kevadprognoosiga. Andmed võivad muutuda. |