Mis on eesti keele koledaim lause?

Eesti keele ilusaimat lauset on tüütuseni otsitud ja kunagi pole kõik valikuga rahul. Olgu selleks “Sõidan tasa üle silla”; “Ma armastan sind”, “Öö tulles maailm avardub meil kahel” või minu pärast kas või “Elav kala ujub vee all” (lause, mis kõlab nii eesti, soome kui ungari keeles enam-vähem ühtmoodi). Alati võib küsida, miks just see. Ja täiesti võimalik, et igal eestlasel ongi oma lause, mis talle emakeeles kõige kaunim tundub.

Ajalugu on näidanud, et ilusaima valimine toob ikka kole palju tüli majja. Mäletate, kuidas juba hallil antiikajal põhjustas ilusaima jumalanna valimine Trooja sõja? Positiivne tunnustus äratab sootsiumis kadedust, negatiivne pigem kaastunnet. Koledaima valimisel võivad kõik tiitlini mitte jõudnud nominendid rahul olla ja riidu on palju vähem. Kui lihtne oleks Eestilgi osaleda Eurovisioni lauluvõistlusel, kui seal ei valitaks mitte parim, vaid viletsaim lugu!

Igasugused positiivsed parameetrid on tänapäeva skeptilises maailmas nii devalveerunud, et ei tundu usutavad. Olümpiamängudel kahtlustame võitjate puhul ikka dopingut või mõnda muud salariugast, viimaste seas finišeerunute puhul sellist kahtlust ei teki.

Nii on hoopis mõistlikum valida välja eesti keele koledaim lause. Olen kindel, et selle leidmisel on lihtsam konsensust saavutada, sest eestlastele on omane kalleid asju enda teada hoida, frustratsiooni aga teistega jagada. Pakun oma kandidaadid siinsamas välja. Enamik pärineb tänapäevast või lähiminevikust, sest keelel on teatavasti omadus muutuda ja mis kunagi tundus kole, ei pruugi seda enam tänapäeval olla. Näiteks Tartu ülikooli õppejõu Carol Mickwitzi poolt 19. sajandil loengutes populariseeritud ainus eestikeelne heksameeter, mida ta olla kuulnud kõrtsi ees sõimlevatelt talupoegadelt – “Oh sina viimane tont ja kuradi pärade lontrus!”. Praegu kõlab see lause nii ilusti, et sobib pigem ilusaima kui koledaima kandidaadiks. (Vastupidine nihe on toimunud näiteks sõnaga “lehkama”, mis veel Koidulal tähistas kõrgpaatost.)

Esialgu kavatsesin piirduda kümne kandidaadiga, aga selgus, et eesti keel on siiski koledam, kui ma arvasin, nii et olgu pealegi üksteist:

1. Ei kommentaari!
2. EV valitsus palub – ärge alluge provokatsioonidele, püsige kodus!
3. Arvel ei ole nii palju raha.
4. Kuule, peremees, saad aidata, mul jääb kaks (viis, kümme) krooni puudu.
5. Seltsimehed! Soovin teile õnne Eesti NSV vastuvõtmise puhul Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu!
6. Kuni võlgnevuse likvideerimiseni piirab EMT teie mobiililevi.
7. Ostke maitsvat kedsuppit!
8. Eestlastele ja koertele sissepääs keelatud.
9. The server is not available.
10. Mobiiltelefon, millele te helistate, on välja lülitatud või asub väljaspool võrgu teeninduspiirkonda.
11. Tule taevas appi!