Mis on lahti Lätiga?

Läti vaevleb tõsises poliitilises kriisis ja üle poole rahvast soovib Seimi laialisaatmist – kuigi valimistest on möödas vaid aasta. Tekkimas on uus poliitiline jõud, kes võib valimistel edu saavutada.

Möödunud nädalal kogunes Seimi hoone ette 5000 meeleavaldajat. See oli Läti uue iseseisvusaja suurim rahvakoosolek. Teemaks oli seaduslikkuse kaitse pärast seda, kui valitsus vabastas korruptsioonivastase büroo (KNAB) juhataja Aleksejs Loskutovsi. Vabastamise põhjuseks toodi vead raamatupidamises.

Osa poliitikuid ja lehti kuulutas, et protest oli “provotseeritud, ebaintelligentne ja lugupidamatu” ning et rahvakogunemise taga olla Sorosi fond ja riigikukutajad. Seni nii passiivsena käitunud rahva aktiveerumine näib tulevat ehmatusena võimukandjatele, sealhulgas peaminister Aigars ­Kalv?tisele, kes on varem nimetanud kriitikuid “klähvivateks krantsideks”.

Samasugune üllatus oli suvine rahvahääletus, millel osales 340 000 kodanikku. Valitsus kohkus rahvahääletuse korraldamisest ja tühistas juba enne seda äsja vastu võetud riiklikku julgeolekut puudutavad seadusmuudatused.

Läti valitsus lõi KNAB omal ajal pooleldi vastu tahtmist ja Euroopa Liidu nõudmisel. Vähesed uskusid, et Seimi poolt ametisse nimetatud Loskutovs julgeb “suurtele poistele varvastele astuda”. Ometi on KNAB tema juhtimise all lahendanud suuri korruptsioonijuhtumeid. Hulk tuntud majandusmehi ja poliitikuid on võetud uurimise alla ja neile on esitatud ka süüdistused.

Läti peaprokuröri sõnul ei olnud Loskutovsi lahtilaskmiseks juriidilist alust. Ministeeriumis on ette tulnud palju suuremaid majanduslikke eksimusi, mis pole lõppenud kellegi vallandamisega.

Loskutovsi vabastamine oli niisiis poliitiline otsus.

Kaks Loskutovsi asjas eri meelt olnud populaarset ministrit on tagasi astunud: välisminister Artis Pabriks lahkus ise, regionaalminister Aigars Štokenbergs vabastati (ja heideti ka parteist välja). Mõlemad võivad liituda uue parteiga, mille asutamist on ajanud teiste seas mitmed intelligentsi esindajad. Ka hiljuti “perekondlikel põhjustel” tagasi astunud majandusministri koht on tühi.

Kriisist võivad võitjana välja tulla Läti venelaste parteid, kes ei ole valitsuses olnud ja seega on ka skandaalidest määrimata. Valitsuskriis ei ole hetkel tõenäoline, sest teisipäeval võitis valitsus Seimis usaldushääletuse.

Tülide keskpunktis on kolm Läti rikkamate inimeste hulka kuuluvat meest – Ventspilsi linnapea, transiidikuningas ja peaministrikandidaat Aivars Lembergs (viibib praegu eeluurimisvangistuses), mitmekordne endine peaminister ja parteijuht Andris Š??le (üks tema lähikondlastest on kohtu all digitelevisiooniskandaali asjas, milles Š??le on tunnistaja) ning transpordiminister Ain?rs ­Šlesers (ilmselt nagu Š??legi seotud Jurmalgate’i nime all tuntud pistiseskandaaliga). Need mehed seisavad valitsuskoalitsioonile lähedal ja võib arvata, et Kalv?tis kuulab neid ja tegutseb nende huvides.

Just need mehed ongi tõenäoliselt “oligarhid”, kelle eest president Vaira Vi?e-­Freiberga oma ametiaja lõpul rahvast hoiatas. Ja kindlasti on nad need, kelle eest USA suursaadik möödunud nädalal – Loskutovsi vallandamise päeval – hoiatas oma ebatavalises, palju tähelepanu ja ka solvunud kommentaare pälvinud kõnes. Saadiku sõnul tuleb Lätil nüüd valida, kas tahetakse arendada demokraatiat ja õigusriiki või lasta valitsusel muutuda “üksikute isikute mängumaaks, mille abil nad täidavad enda ja oma sõprade kaukaid”.

Need mehed olid ka rahastajad valimiskampaanias, mille abil vana koalitsioon võitis mullusügisesed valimised. Pärast valimisi leiti , et valitsusera konnad ületasid seadusega ette nähtud kampaaniaeelarvet. KNAB asus asja uurima ning pole võimatu, et parteidel tuleb maksta soolaseid trahve.

Kogu riigis käib praegu mõistatamine, kes on Lembergsi “stipendiaadid” ehk millised poliitikud on saanud temalt pistist. Seimi esimees, roheliste juhtfiguur ja endine peaminister Indulis Emsis oli sunnitud pika vingerdamise järel ametist ja ka parlamendist lahkuma. Prokuratuur kahtlustab teda Lembergsi asjas valetunnistuse andmises ja peagi esitatakse talle süüdistus. Emsise portfellist leiti 10 000 dollarit sularaha, mille päritolu on pehmelt öeldes hämar.

See juhtum oli Lätis, kus keegi vabatahtlikult tagasi ei astu, erakordne. Uueks esimeheks valis Seim nagu jonni pärast uue ja tundmatu rahvaesindaja – kes esindab Lembergsi erakonda.

Rekordiliselt madal ei ole üksnes rahva poolehoid poliitikutele, paari kuu eest avaldatud paljastusteraamatu tõttu on kõikuma löönud ka usaldus Läti õigussüsteemi vastu. Palju vastamata küsimusi tekitas seegi, et politseiautos ülekuulamisele sõidutatud endine presidendi turvateenistuse ohvitser Edgars Gulbis kukkus, tõugati või hüppas Daugava sillal autost jõkke. Samuti on väidetud, et teda piinati varasemate ülekuulamiste käigus. Kalv?tis teatas, et tegu on ohtlike organiseeritud kurjategijatega, kelle hulgas on endisi ja praegusi turvateenistuse töötajaid.

Zatlers on endine arst ja keegi ei saa õieti aru, miks Seim just tema presidendiks valis. Siiani on teda peetud üksnes Kalv?tise käpiknukuks. Nüüd on Zatlers asunud end kaheldava teovõimega valitsusest distantseerima. Samas ütleb ta end uskuvat, et Seim suudab kriisi lahendada.

Maailma ajakirjanduses on Läti tavatult suure tähelepanu all. Süddeutsche Zeitung kirjutas esmaspäevases artiklis “Ainult EL suudab päästa”, et Euroopa Liit peaks hoolikamalt uurima, mis tema liikmesriigis Lätis lahti on.

Jukka Rislakki on Lätis elav Soome ajakirjanik.