28.10.2011, 07:05
Mis saab Eesti kirikust – eramaja või õllesaal?
Ekspress käis mööda Eestimaa kirikuid ja uuris, kas rahahädas kogudused oleksid nõus oma kirikut ära müüma.
FOTO:
Hillar Viks, kuulus kinnisvaramaakler, on nõustajaks kaasas. „Nad ehmatavad kindlasti ära. Millega ma alustan?“ „Alusta sellest, et tahad hoonet korras hoida, et ta edasi ei laguneks,“ õpetab Viks „Sellest vist mitte, et mis oleks parem otstarve – eravilla, kaubamaja või pubi?“ „Ei-ei! Küsi, kas neil maad on? Või kõrvalhooneid. Paku, et äkki võiks teha muuseumi… Ah, ma ka ei tea!“ Me oleme kohal! Ilumäe koguduse esinaine Õie Alt pakub külmas leerimajas kibuvitsateed. „Palju teil inimesi käib?“ „Kolm-neli inimest käib kaks korda kuus.“ „Teil ei ole kirikus põrandat…“ „Kui jumal annab, siis ehk saame…“ „Müüge kirik ära!“ Ilmselge arusaamatus hoovab Õie ilmekast näost. „See hoone on pühakojaks ehitatud!“ „Jah, aga kui inimesi ei ole, raha ei ole…“ „Kirikut me ei müü! Müümine ei tule kõne alla!“ „Teie otsus on kindel?“ „Jaaa!“ Eestimaa on arhitektuurimälestiste poolest rikas. Siin on ligikaudu 450 pühakoda, mida parandatakse ja putitatakse pühakodade programmi rahaga. 2011 aastal taastamistöid 17 kirikus 560 486 euro eest. Ootajaid ja abivajajate rivi on lõputu. Kirikute probleem on tuttav terves Euroopas – maakogudustes on inimesi järjest vähem, hooned aga vajavad ülalpidamist. Ja nii sätivad ennast kirikutesse motellid, kaubamajad, eramud. Hollandis on 1970 aastast suletud rohkem kui tuhat kirikut. Kolmandik nendest on lammutatud. Et hooned säiliks, püütakse neile anda uus elu, püüdes neid võimalikult vähe muuta. Näitan Õiele pilte Utrechti kirikust Hollandis. Punastest tellistest kirikuhoone on ehitatud ümber elumajaks. Rõdu all on nüüd magamistoad, kabinet ja vannituba. Muud ruumid, sealhulgas elutuba diivanite ja kaminaga, jäid pealt avatuks, et päevavalgus lahedalt saaks. „Kuidas tundub?“ „Õie raputab pead.“