Mis saab sorteeritud pakenditest?

Üle kahe aasta on eestimaalased pidanud oma prügi põhjalikult sorteerima. Süsteem aga lonkab täiega: inimesed viskavad pakendeid tavaprügi hulka ja riigikontroll arvab, et riigil jäi saamata miljard krooni pakendiaktsiisi aastas.

Eestis hakati pakendeid koguma suuresti tänu Euroopa Liidu nõuetele, mille aluseks on loodusvarade kokkuhoiu ja keskkonnasurve vähendamise põhimõtted. Alates aastast 2009 peame taaskasutama vähemalt 60 protsenti kõikidest tekkivatest pakendijäätmetest. Energia tootmiseks võib kasutada vaid ülejäävat osa. Möödunud aasta lõpus avaldatud

riigikontrolli analüüsi

järgi taaskasutati 2009. aastal Eestis ainult 51 protsenti pakendijäätmetest. Seega ei suuda me täita Euroopa Liidu nõudeid ega küüni ligilähedalegi arenenud riikide pakendikogumise usinusele. Milles probleem? Riigikontrolli aruande kohaselt ei suuda riik tagada, et pakendiettevõtjad vastutaks täies ulatuses turule toodud pakendijäätmete taaskasutamise eest. Käibele võib jõuda ligi poole võrra rohkem pakendeid kui pakendiregistrile teada antakse. Et järelevalve on vägagi puudulik, võis 2009. aastal jääda riigil saamata koguni miljardi krooni ulatuses pakendiaktsiisi - riigikassasse laekus sel aastal seda kõigest 500 000 krooni.   Kuna kohalikud omavalitsused ei kontrolli elanike prügi sorteerimise vastavust määrustele (mis on muuseas samasugune rikkumine nagu valesti parkimine ja võimaldaks samuti trahvi tegemist), ei tunne ka inimesed piisavalt survet oma prahti sorteerida. Polegi siis ime, et Eesti prügimägede sodist ligi kolmandiku moodustavad pakendid! Endiselt arvavad paljud, et „meil oli ju see sorteerimistehas, maksan rohkem, las sorteerivad ise“. Tegelikult ei sorteeri Eestis olmeprügikastide sisu peale pudelikorjajate enam keegi.