Mis sai osooniaugust?
Osoonikihist, mis kaitseb Maa elusorganisme ohtliku ultraviolettkiirguse eest, sai üle öö sensatsioon. Tegemist polnud küll auguga otseses mõttes, vaid osoonikihi hõrenemisega. Osooniaugust kujunes näide inimkonna ohtlikus tegevusest keskkonnale.
Livescience kirjutab, et tänapäeval räägitakse osooniaugust ja selle ohtlikkusest kordades vähem ning sellel on omad kindlad põhjused.
Hea uudis on see, et osooniaugu suurus on stabiliseerunud ega kasva, seda peamiselt aastakümneid kestnud aerosoolide kasutamise keelu tõttu. 1989. aastal keelati Montreal Protokolliga osoonikihti kahjustavate kemikaalide tarvitamine. 2006. aasta ÜRO raporti järgi on osoonikiht kokkuvõttes isegi tihenenud ja kaitseb vähkitekitava kiirguse eest paremini kui antud kümnendi eelmistel aastatel. Osooni kahjustavate kemikaalide tase saavutas oma tipu 90ndatel ja on sellest ajast peale langenud.
Halb uudis on aga, et põhjapoolusel on nüüd samuti osoonikiht hõrenenud. Teadlaste sõnul on tegemist ilmaga seotud nähuga, mis võib kesta umbes 15 aastat. Osooniaugu paranemine lõunapoolusel võtab aga rohkem aega kui varem arvatud, taastudes lõplikult aastatel 2060-2075.
Viimased uurimused on näidanud, et osooniauk mõjutab globaalset temperatuuri. Mis huvitav - Antarktika Uurimise Teaduskomitee 2009. aasta andmetel kiirendab osooniaugu sulgemine polaarjää sulamist.
