Kolm aastat tagasi 2012 suvel tegi Muugal asuv ­väetisefirma DBT kummalised rahaülekanded IRLi poliitiku Kristina ­Tautsi osaühingu Comenius kontole. Esimene pangaülekanne toimus 29. juunil 2012, DBT saatis Kristina Tautsile 27 840 eurot. Teine suurem ülekanne toimus augusti alguses. Koos ühe varem tehtud väiksema ülekandega liikus niimoodi DBT ja Tautsi vahel kokku 85 803 eurot.

DBT on suur transiidifirma. Viimsi vallas Muugal tegeleb see väetistega, Sillamäe sadamas (samasse gruppi kuuluva AS BCT nime all) peamiselt ammoniaagiga. Ajakirjandusse transiidimehed eriti ei kipu. Äripäev vahel mainib neid näiteks selles kontekstis, et DBT juhid saavad kõrgeimat palka Eestis. Niisiis, igatpidi edukas ettevõte.

Kristina Tautsi osaühing Comenius on aga pisifirma, mis vähemalt formaalselt on ­spetsialiseerunud mitmesuguste tõrjutud gruppide sotsiaalsele rehabilitatsioonile. Tõsi, selle aasta augustis tunnistas Kristina Tauts end kohtus süüdi, sest oli Tervise Arengu Instituudilt just OÜ Comenius kaudu välja petnud üle 60 000 euro. Raha pidi minema narkomaanide rehabilitatsiooniks. Uuri­mine aga näitas, et rehabilitatsiooniteenust Tauts ei pakkunud. Võttis raha vastu, ent midagi ei teinud.

Väetiseäriga ei paista Tautsil ega osaühingul Comenius igal juhul mingit seost olevat.

läinud nädala Eesti ­Ekspress juba kirjutas ­hämmastavatest tehingutest Kristina Tautsi osaühingu pangakontol. Kirjutasime sellest, kuidas ­transiidifirma Vopak maksis 2010. aasta ­detsembris Kristina Tautsile 3,75 miljonit krooni, ja sellest, kuidas mõni päev hiljem rändas see raha Tautsi ­kontolt omakorda Eesti Raudtee ­tollase juhatuse liikme Priit ­Halleri firmasse. Samuti kirjeldasime, kuidas Tauts koos terve rea teiste IRLi poliitikutega keerutas ­sihtasutusest Innove saadud euroteotusi parteikaaslaste ettevõtetesse. Näitasime, kuidas Tauts sai Innovest üle 100 000 euro töötute sotsiaalseks rehabili­tatsiooniks, aga töötutega reaalsele tegelemisele kulus ainult 3400 eurot.

Samasse ooperisse – hämmastavad tehingud – kuulub ka Kristina Tautsi ja DBT vaheline seos. Asjaosalised tehingute sisu ei ava. Kõik vaikivad.

Ekspress otsis ise seoseid. Esimese asjana torkab silma, et 2012. aasta suvel käis Muugal äge võitlus. DBT tahtis sinna ehitada uut väetisterminali. Viimsi külaseltsid olid vastu. Muuga (see on üks Viimsi küladest) külavanem Andrus Pihel meenutab, et pidas tollal Viimsi vallaga DBT-teemalist kirjavahetust.

„Ega me kuhugi ei jõudnud. Läks nagu ikka,“ nendib Pihel. Seltsid võisid ju vastu olla, aga vallavalitsuse tasandil liikusid DBT asjad libedalt.

Mai lõpus 2012 kirjutasid Viimsi tollane vallavanem Haldo Oravas ja DBT juht Vladimir ­Volohhonski alla ühiste kavatsuste memorandumile, Viimsi valla ajalehes on sellest kena uudis. 22. juunil andis Oravas allkirja korraldusele DBT-le ehitusluba välja anda ja 27. juunil Viimsi valla ehitusamet loa ­väljastaski. Nagu loo alguses mainitud, täpselt kaks päeva hiljem laekus Kristina Tautsi kontole 27 840 eurot ­DBT-lt. Augusti alguses laekus veel üle 50 000 euro. DBT lõi kopad maasse ja aasta hiljem oli terminal valmis. Investeering 12 miljonit eurot, rääkis DBT.

Kristina Tauts, tema abikaasa Toomas Tauts ja Viimsi tollane vallavanem Haldo Oravas kuulusid toona kõik IRLi ridadesse. Toomas Tautsi ja Haldo Oravast seob ka kolleegisuhe. 2000. aastate alguses oli Tauts Viimsi abivallavanem, Oravas samal ajal Viimsi valla ­planeerimisameti juhataja. Oravas möönab, et tunneb Toomas Tautsi, kuid lisab, et kui 2012. aastal Viimsis DBT asju aeti, polnud Tautsid sellega kuidagi seotud. „Ma mäletaksin või teaksin, kui Toomas oleks siin DBT kasuks mingit lobi teinud,“ räägib Oravas.

Tõsiasi, et DBT Tautsile kümneid tuhandeid eurosid maksis, tundub ka Oravasele mõnes mõttes kummaline.

„Aga kas Toomas mitte erakonna (IRLi – M. S.) rahaasjadega ei tegelenud?“ meenutab Oravas.

Ütleme siis nii, et kokkusattumus.

Tautside ja DBT vahel võib olla ka teine seos. Kuigi Kristina Tauts pole avalikkuses just liiga tuntud, siis IRLis oli ta omal ajal väga soositud. 2012. aastal kuulus Kristina Tauts Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukokku, selle kohaga premeeris Tautsi majandusminister Juhan Parts. Samal ajal sai Kristina abikaasa Toomas Tauts Eesti Energia nõukokku. Mis teeneid Tautsidel partei ees oli, jääb mõnevõrra arusaamatuks. Ekspress küsis seda nädal tagasi Juhan Partsilt, kes mainis ainult, et nad olid aktiivsed liikmed.

Igal juhul samal ajal, kui Kristina Tauts istus EASi nõukogus, oli DBT juhil Vladimir Volohhonskil selle asutuse kohta mitmeid krõbedaid sõnu öelda (tänaseks on Vladimir surnud ja tema tööd DBTs jätkab poeg Aleksandr Volohhonski). Volohhonski-vanem kritiseeris EASi, et too toetab vaeseid, aga peaks toetama edukaid. Volohhonski rääkis, et on sel teemal EASiga vaielnud: „Nemad meile toetust ei anna, sest arvavad, et oleme edukas.“

Kokkuvõttes kõlab umbes nii, nagu DBT juht Volohhonski kurjustaks EASiga, et see neile raha ei anna, ja samal ajal kannab ühele EASi nõukogu liikmele üle kümneid tuhandeid eurosid.

Jälle kokkusattumus.

*Kristina Tauts pole enam alates 17.augustist IRL liige