Mis tasemel korvpalli meil mängitakse? Asjatundjad arvavad + FOTOD!
"Ega jäähoki MMi finaal Venemaa ja Kanada vahel ei olnud kah ilus," lisab ta.
Pärast seda, kui Tallinna Kalev/Cramo oli võitnud Eesti korvpallimeistriliiga finaalseeria kuuenda mängu ning ühe sellega ka kogu närvilisevõitu seeria ning üle kahe aasta ka meistritiitli, võis meeskond rahus pidu pidada. Ja kahe viimase aasta meistrid, sitked Tartu Rocki mängijad võidumehi tunnustada. Ekspress küsis muljeid asjatundjatelt, kes neid mänge jälgisid.
Treener Sõber, nagu öeldud, jäi rahule. Tema meelest oli neis mängudes, iseäranis esmaspäevases otsustavas kohtumises piisavalt võitlust, hasarti ja tahtmist. „Viriseda pole siin midagi."
Sõber tunnistab, et kuigi kiita võib nii Rocki kui Kalev/Cramo välismängijaid, on tal iseäranis hea meel kohalike meeste mängu üle. „Kangur (Kristjan) oli väga hea, Gregor (Arbet) oli mu arust vähemasti viimase mängu MVP. Kui palju tegi ta meeskonna heaks nn musta tööd pluss otsustav korv mängu lõpus. Talts (Janar) mängis võimsalt. Tein (Tanel), kellest ma varem pole ehk nii palju pidanud, mängis väga hingestatult. Ma tulin esmaspäevasele mängule tund aega varem, nägin kui keskendunult Tein soojendust tegi. Kui keskendunult ta pärast mängis," räägib Sõber. „Need olid head mängud:"
Kunagine tähtmängija Aleksei Tammiste on Sõbraga nõus, et finaalseeria oli huvitav. „Ma ei saa küll ühtki paha sõna öelda. Kui nii palju on kaalul, ei maksa kvaliteedi ja ilu üle suurt nuriseda. Need polnud ju mingid näidismängud," lausub ta.
Küll aga oli tema arvates siiski nõrgavõitu kohtunike töö. Sellest ka palju õiendamisi ja suupruukimist.
Veel märkis Tammiste, et kuigi Kalev pani finaalseeria kinni, on ta pisut kõhklevam kalevlaste juhendaja Nenad Vučinići rolli hindamisel. „Jah, ta vahetas, andis neile meestele, kes rohkem püüdsid ja tahtsid mänguaega, kuid mu arvates ei saanud oma meestest kätte rohkem kui ehk 60 protsenti võimetest. Mängupilt oli tihtipeale ümar. See jutt kipub nüüd spetsiifiliseks, kuid Kalev mängis vanas Jugoslaavia stiilis. Vähe teravust, ühed ja samad liikumised. Tartlased teadsid unepealt neid Kalevi meeste liikumisi," märgib ta.
Ent Kalev ju ometigi võitis. Mille arvelt siis? Tammiste hinnangul sai määravamaks siiski Kalevi pikem varumeeste pink. Rohkemate meestega mängides murdsid nad otsustavatel hetkedel tartlased ära.
Riho Soonik, kunagine kuldse Kalevi mänedžer ja treener ütleb, et juba finaalseeria eel või varemgi uskus ta, et Kalev/Cramo meeskonnal on potentsiaali rohkem kui Tartu meeskonnal. Küsimus seisnes tema hinnangul selles, kuivõrd Kalev suudab oma potentsiaali finaalseerias maksvusele panna. Tulemus näitab, et suutiski. „Kalevi on korvi all võimsad kujud, lühemad andsid kaitses Tartu meestele pidevalt väga tugevat survet. Ja kui tartlastel õnnestus varasemates otsustavates mängudes kalevlased kas kavaluse või mõningase õnne abil (kui meenutada kasvõi aprilli algust, mil Tartu meeskond võitsid tänu keskmängija Tanoka Beardi uskumatule kolmepunktiviskele Balti Liiga veerandfinaalseeria), siis nüüd, pikas finaalseerias pääses Kalevi võim ehk rohkem maksvusele," märgib Soonik. „Ent muidu oli vägagi harva. Igas mängus olid erinevad võtmetegijad. Ja ma usun, et publik sai näha finaalile kohast heitlust."
Muidugi, kogu see ülemäärane kriitika kohtunike tegevuse suhtes ning iseäranis Õhtulehes ilmutatud artikkel, justkui oleks kohtunikud soosinud Kalevit, jättis Sooniku arvates finaalseeriale pisut halva maitse külge.
„See on täielik jama, et kohtunike üle selle seeria jooksul nii palju sõna võeti," ütleb Eesti korvpalliliidu president Peep Aaviksoo. „Me kohtunikud on ei ole halvema kui meie korvpall tervikuna."
Mis puudutab artiklit, justkui oleks kohtunikud kõrvalt mõjutatud ning nimelt Tartu vastu vilistanud, siis selle kohta ütleb Aaviksoo lühidalt: „Täielik bullshit! Ma ei usu mitte iialgi, et Eesti oleks koht, kus kohtunikud nimelt mingile meeskonnale ära lähevad tegema. Ei usu."
Samas möönis ta, et pingelises ja närvilises finaalseeriaõhkkonnas, kus kumbki meeskond ei taha sammugi vastasele järele anda, on kõhklused ja kahtlused kohtunike tegevuse suhtes kerged tekkima. „Olen rääkinud kolleegidega Lätis ja Leedus ning sel on sama probleem," märgib ta.
Ta mainib, et sellest tulenevalt on praegu arutusel mõte, et otsustavateks mängudeks võiks tuua siia mänge vilistama mõne lõunanaabritest kohtuniku ning Eesti kohtuniku, kes Aaviksoo sügava veendumuse kohaselt pole karvavõrdki kehvemad võiksid vilistada Leedu või Läti otsustavaid mänge."
Aga mis puudutab finaalseeria mänge ja mängijaid, siis selles osas jäi Aaviksoo väga rahule. „Absoluutselt! Kompromissitu, tõsine võitlus. Nagu üks finaal olema peab," ütleb alaliidu president.
Kui keegi ongi märkinud, et me kossuliigas teevad ilma suuresti välismängijad, siis Aaviksoo hinnangul ei maksa sellest erilist numbrit teha. Kõikjal palgatakse meeskonna tugevdamiseks välismängijaid. Ta juhib tähelepanu sellele, et heade leegionärid kõrval on ka me enda posid tublisti arenenud. „Rõhutan, minu arvates on paljud Eesti mängijad viimasel ajal väga selgelt parmaks saanud. Ja need me kaks tippklubi, julgen nii arvata, on mu arvates ka Euroopa tasemel klubi. Häbeneda pole siin midagi. Ma võtan mütsi maha nende ees, et seda asja on ajanud," lausub Aaviksoo.
