Valitakse sel pühapäeval. Ainus kandidaat esimeheks on ja jääb majandusminister Andrus Ansip, hetkel veel aseesimees nr. 1. Endise Tartu linnapea kandidatuuri seadsid pühapäevasele kongressile ametlikult üles partei esimese ringi tippjuhid. Lahkuv esimees Siim Kallas, aseesimehed Meelis Atonen ja Kristiina Ojuland, volikogu esimees Rain Rosimannus ning peasekretär Kristen Michal.

Ansip on parteis ohje kõvemini kätte võtnud. Veel sügisel tunnistas ta, et Tartust on parteid raske juhtida ja üldse - suvevaheaeg ju alles lõppes. Nüüd juba helistavad Ansipile hierarhias järgnevad tegelased talle igaks juhuks, et oma avalikke väljaütlemisi kooskõlastada.

Miljoni krooni küsimus: kas Reformil tehakse elu valitsuses nii kibedaks. et Ansip oma ministrid sealt ühel päeval ise ära viib.

Esmaspäevane koosolek

Tavaliselt partei kontoris endises Haridusministeeriumi majas Tõnismäel, mõnikord ka mujal. Koht, kus formaalselt ei tehta ühtegi otsust, ent võetakse mitmed olulised suunad või kustutatakse tuld operatiivküsimustes.

Osalejad: partei esimees, teised tippjuhid ametikoha järgi pluss need, keda esimees peab vajalikuks juurde kutsuda.

Praegused osalised: Ansip, aseesimehed Atonen ja Ojuland, volikogu esimees Rosimannus, peasekretär Michal, Riigikogu aseesimees Rein Lang, fraktsiooni esimees Peep Aru ja Tallinna piirkonna esimees Keit Pentus. Samuti on kohal kultuuriminister Urmas Paet (jäi käima ajast, kui oli Tallinna piirkonna esimees). Aeg-ajalt on juures endine peasekretär, Tallinna Sadama nõukogu esimees Eero Tohver.

Juhatus

Koosseis: riigikogulased ja mõned omavalitsejad. Koguneb kahe nädala tagant kolmapäeviti. Pühapäeval uut juhatust ei valita, jääb vana koosseis.

Riigikogu fraktsioon

Esimees Peep Aru, endine Viljandi linnapea ja koonderakondlane. Kallase ajal värskelt teisest parteist saabunud uustulnuk ja teise ešeloni mees, kuid on saavutanud selle, et tema sõna maksab.

Aseesimehed: Rosimannus ja endine Ida-Viru maavanem Rein Aidma. Viimane paistab silma vähem, kuid Rosimannus täitis tavapäraselt parteis ühe peamise aju rolli. Talle toetus suurel määral Kallas (Rosimannus oli näiteks tema peaministriajal valitsusjuhi büroo direktor).

"Analüütik, mitte barrikaadisõdur," ütleb üks kolleeg. Mõnede allikate väitel on aga Rosimannuse mõju parteis Kallase ärasõiduga kahanemas.

Omaette figuur on Riigikogu aseesimees Lang, kel on tihti asjades oma tugev arvamus, mida ta ei häbene välja öelda. Katse Langi kontrolli alla võtta oleks sama mõttetu, kui taltsutada Rahvaliidus Jaak Allikut või Res Publicas Indrek Raudset.

Tartu

Oli parteis teine suur jõukeskus Ansipi linnapea-ajal, koos tema kolimisega Tallinna läheb paratamatult suur osa mehe mõjust ära pealinna. Teine tuntud oravast tartlane Toomas Savi läks europarlamenti. Endise abilinnapea Margus Hansoni karjäär valitsuses on otsa saanud.

Tartu mõju selget vähenemist näitab juba ainuüksi Tallinna Ülikooli projekti edasiliikumine. Siiski ei saa Tartut reformiparteis veel maha kanda ja tuntud tegijaist on linnavalitsuses alles näiteks Hannes Astok.

Kontor

Juba eelmine peasekretär Tohver muutis Reformierakonna parteikontori senisest märksa apoliitilisemaks, praegune peasekretär Michal jätkab sama liini. Poliitikat tehti kontoris kõvasti Heiki Kranichi ajal, kes aga praegu on täielikult kõrvale tõmbunud.

Omavalitsejate punt

Kallase ajal kehtis vaikiv kokkulepe, et tema oma partei omavalitsusjuhte ei sega, ning need ei kõiguta tema positsiooni riigis. Ainult üks kord on Kallas katsunud omavalitsejaid karmimalt ohjata - siis, kui nad pärast 1999. aasta sügise kohalikke valimisi koos peaminister Mart Laariga Eestis ringi sõitsid ja üritasid keelitada kohtadel kolmikliidu tüvel koalitsioone moodustama.

Sekkumatuspoliitikal on ka varjukülg. Kui tulevad avalikuks mingid järjekordsed kummalised maatehingud Viimsi vallas, või on Kuressaare ning Paide linnapead kriminaalasjadesse segatud, ei reageeri Reformierakonna keskus sündmustele mingil moel. Seda enam, et näiteks endine Paide linnapea Tõnis Kõiv (kelle kriminaalasi ametiauto naisele kasutamise andmise kohta muundus oktoobris väärteoasjaks) ja Kuressaaret juhtiv Jaanus Tamkivi (kes on uurimise all ametiseisundi kuritarvitamise kahtlusega) on partei juhatuse liikmed.

Reformaritega sobitab tutvust üks omavalitsuspunt. Seesama, kes Res Publicast kunagi suure käraga lahkus - Hants Hint ja tema võitluskaaslased Kohtla-Järvelt.

Omavalitsejate haldamine

Kõige sagedamini tegelevad partei keskuses omavalitsusjuhtidega ja sõidavad Eestis ringi kaks meest - parteikontorist piirkondade arendusjuht Kalev Lillo ja Riigikogust endine majandusminister Meelis Atonen. Väike detail: Lillo oli Valga abilinnapea ajal, kui Atonen oli linnapea.

Atonen keelab end nimetada omavalitsejate haldajaks parteis. "See linnapea peaks olema küll üks tropp, keda ma niiviisi saaks hallata. Nad on kõik väärikad, lugupeetud, selgrooga inimesed."

Joala Klubi

Selle nime all tuntakse Reformierakonna Tallinna noorema põlvkonna tegijate mitteformaalset seltskonda. Kooslus tekkis täiesti spontaanselt kolm aastat tagasi, kui Saksamaa Friedrich Naumanni fond korraldas noorpoliitikutele Jurmalas ühe seminari.

Noored reformarid elasid ühes Riia hotellis, mis meenutas kangesti nõukaaegses filmis Teisikud nähtut (Jaak Joala tegi seal kaksikrolli - rallisõitja ja bändimees). Edasi sai Joala laulude kuulamine (koos väikse tinapanekuga) mõnegi klubiürituse ettekäändeks.

Joala Klubil on asutajaliikmed, toetajaliikmed, rituaalid, atribuutika ja roteeruv president. Asutajaliikmeteks loetakse Jurmala seminaril kohalolnuid  – need on praegune Tallinna kesklinna linnaosavanem Keit Pentus, tema elukaaslane Rain Rosimannus, Tallinna Haabersti linnaosavanem Taavi Rõivas, linnavalitsuse nõunik ja Kristiine linnaosavanemaks tõusev Remo Holsmer ja endine välisministeeriumi ametnik Indrek Katušin, kes praegu töötab Hansapangas ja on seetõttu Reformierakonna liikmelisuse peatanud.

Toetajaliikmed on need, kes lisandusid seltskonda hiljem – näiteks välisministri nõuniku kohalt Pirita linnaosavanemaks saanud Triinu Rajasalu ja parteikontoris töötav Arto Aas. Kuid samas seltskonnas liigub veel hulk teisi.

Klubi atribuutikasse kuuluvad punased nelgid ning brändi Belõi Aist. Teinekord ka barett peakattena (Joala teatavasti kannab seda üpris sageli). Lisaks Joalale kuulatakse sageli ka Juhan Viidingu luuleplaati "No tere Juhan".

Mõnede arvates on Joala klubi näol tegemist Reformierakonna Tallinna piirkonna sisulise tagatoaga. Tähelepanu äratab, et enamus tuumikust on olnud linnaosavanemad (või kohe selleks saamas).

Asjaosalised ise väidavad, nagu oleks nad hämmastunud konstruktsioonist, et tegu on mõjuka grupeeringuga parteis.

Rajasalu: "Kui me mõnikord õhtul kokku saame, on see tingitud heast seltskonnast, mitte vajadusest või tahtmisest tööasju arutada."

Ojuland vs. Jõerüüt

Välisminister Ojuland on konarlikust algusest ja maja vastuseisust hästi üle saanud, kuid need, kes seda möönavad, ei saa ikka veel aru, misasja ta nii sageli Kroonikasse peab ronima. Tõsi küll, hiljuti tegi Ojulandist pika saate ka Saksa-Prantsuse telekanal Arte. Ministri sisepoliitiline täht kerkis koos partei aseesimehe kohaga.

Ojuland on töökoorma vähendamiseks asunud abiministri otsinguile. Kandidaat on Toivo Klaar. Ministri ametlik kommentaar: “See teema ei ole hetkel aktuaalne, kuid ma ei välista, et võib saada aktuaalseks kunagi hiljem.”

Kogu Ojulandi karjäär on ajaloos seostunud hea klapiga Euroopa liberaalide seas, seetõttu õgivad respublikaanid teda kohe Atonenist järgmisena pilkudega kui totaalset ühinemisvastast.

Tulevane kaitseminister Jaak Jõerüüt. Olnud ajaloos nii hipi kui nõukaaegse kirjanike liidu parteisekretär. Eesti elu pakub taas ühe pisikese iroonia, sest ei keegi muu kui Ojuland põlgas mehe 2002. aastal ära välisministeeriumi asekantsleri kohale.

Jõerüüt oli võitnud koha välisministeeriumi majasisesel konkursil. Ojulandi vastuseis Jõerüüdile kallas õli tulle ka kurikuulsas Sangaste lossi tülis, kus Eesti diplomaadid läksid öhe veninud peol kantsler Indrek Tarandi ja ministri vahele.

Kuid nüüd on oma liberaalsed juured taasavastanud Jõerüüt peagi Ojulandiga ühes parteis ja Juhan Partsi valitsuses.

Sotsiaalavangud või paraad

Reformierakonna kongress toimub pühapäeval Draamateatris. Reformierakonna haldussuutlikkuse Kallase-järgset taset näitab, et veel teisipäeva õhtul ei olnud partei avalikustanud kongressi ametlikku päevakorraprojekti (üksnes juhatusel oli esialgne mustand). Vanasti kellavärgina toimiv vertikaal Kallas-kontor-juhatus oli laiali pudenenud.

Aseesimees Atonen nimetab toimuvat üleminekuperioodiks. "Olen kuulnud väiteid, et me pidavat juhitamatu olema - see on kadedate konkurentide jutt."

Kongressi eeskava: Siim Kallase, Andrus Ansipi, Peep Aru ja Kristen Michali kõned, Ansipi vormistamine esimeheks, samuti erakonna 10. aastapäevale pühendatud tervitused ja sõnavõtud. Paremerakondade ühinemise teemat ametlikult arutusele ei tule, kuid sellest räägitakse kõnedes. Res Publica oli nädala alguseks loobunud plaanist saata Reformile uus kiri ametliku ühinemisettepanekuga.

Oodatakse Kallase ja eriti Ansipi esinemist. Toompea koridores tõusevad kõrvad kikki - kas Ansip teeb avangu partei liigutamiseks paremservalt tsentri poole, sealhulgas sotsiaalpoliitilisi algatusi?

Konkreetne plaan on õhus praeguse üheaastase vanemapalga pikendamiseks 1,5 aasta peale.

Plaan nimega Katamaraan

Res Publica ja Reformierakonna ühinemisplaani on sageli nimetatud Tornaadoks - nime autor on Meelis Atonen. Ent tänavu suvel käinud kirjavahetuses nimetasid asjaosalised ühinemisplaani hoopis Katamaraaniks.

Järgneva dokumendi olemasolu tuli hiljuti avalikuks Res Publica poolt, täies mahus pole seda Eesti avalikkusele siiski veel tutvustatud. Tähelepanu väärib punkt 11, mis näeb ette ühistöörühma ühinemise elluviimiseks. Ametlikult seda ei moodustatudki, ent konkreetsete valdkondade peale olid siiski inimesed määratud ja nad tegid suve lõpuni ka tööd:

Ideoloogia: Urmas Reinsalu (RP), Rain Rosimannus (RE).

Põhikiri: Tõnis Palts, Ott Lumi (RP), Meelis Atonen, Kristen Michal (RE).

Piirkonnad: Priit Sibul, Ott Lumi (RP), Kalev Lillo, Kristen Michal (RE).

Ühinemismemorandum

13.01.2004

Eesti poliitikas on selge vajadus tugevate ja stabiilsete parteide järele. Eriti puudutab nimetatu parteimaastiku paremskaalat. Olukorras, kus puudub ühtne ja tugev paremerakond, mis suudaks stabiilset valitsust moodustada või olla ka opositsioonis arengusuutlik, on kahjustatud paremvaatelise valijaskonna huvid tervikuna.

Erakond Res Publica ja Reformierakond väljendavad käesoleva memorandumiga valmisolekut kahe erakonna ühinemiseks. Ühinemise ettevalmistamiseks kinnitavad mõlemad erakonnad alljärgnevad põhimõtted, millest lähtutakse ühinemise läbi uue erakonna loomisel:

Miks ühinetakse?

1. Erakond Reformierakond ja Res Publica leiavad, et oma aateid ja maailmavaadet on edaspidi otstarbekas ja mõlemale erakonnale kasulikum ellu viia ühiselt, kuna:

a. erakondade ilmavaatelised seisukohad on lähedased;

b. tekkiv suurerakond suudab edukamalt esindada vähemalt 40% Eesti valijatest. Erakondade ühinemisel saab eesmärkide tulemuslikumaks elluviimiseks liita mõlema erakonna ressursid (kompetents, rahalised vahendid, organisatsioonilisne võimekus);

c. arvestades Eesti väiksuse tõttu riigijuhtimiseks vajaliku võimekuse piiratust, poliitilise maastiku killustatust ja sellest tulenevat ühiskondlikku ebastabiilsust ning kasvavat riikidevahelist konkurentsi Euroopa Liidus, saab ainukeseks vastutustundlikuks sammuks olla kahe paremvaatelise erakonna ühinemine.

Erakonna väärtused

2. Res Publica ja Reformierakonna ühinemisel tekib parem-tsentristlik suurerakond, mille peamisteks väärtusteks on inimkesksusm turumajandus, hoolivus (perekond ja töö), kord, tulevikkusuunatus, positiivne rahvuslus ja keskkonnasäästlikkus.

3. Ühinenud erakonna peamiseks sihtgrupiks saab olema töötahteline ja aktiivne Eesti elanik.

4. Ühinenud erakonna põhivastasteks saavad olema vasakpoolset võrdsustamispüüet ja sotsialistlikku ümberjagamist kandvad ideed, samuti püüdlused viia Eesti välja lääne mõjusfäärist.

Ühinenud erakonna juhtimine

5. Ühinenud erakonna juhtimise põhimõtted on järgmised:

a. Ühinenud erakonna esimeheks nimetatakse erakonna Res Publica esimees. Esimees kinnitatakse ühinenud erakonna liitkongressil hiljemalt 2005. a. veebruaris.

b. Ühinenud erakonna peasekretäri nimetab Reformierakond. Erakonna peakorteri ehk peasekretäri meeskonna loomisel lähtutakse järgmisest:

i. esmasteks töötajate valikukriteeriumiteks on professionaalsus ja võime töötada meeskonnas;

ii. struktuuri loomise aluspõhimõtteks on ühtsus ja funktsioonide teostamise efektiivsus;

iii. erakonna peakorteri tuumiku nimetavad konsensuse alusel mõlema erakonna esimehed peasekretärideettepaneku alusel.

c. Res Publica saab nimetada ühinenud erakonna kolm aseesimeest ja volikogu esimehe. Reformierakond saab nimetada ühinenud erakonna kolm aseesimeest ja volikogu aseesimehe.

d. Ühinenud erakonna juhatusse hakkavad kuuluma vähemalt kõik mõlema erakonna senised juhatuste liikmed, seega nimetavad mõlemad erakonnad ühinenud erakonna juhatusse kuni 24 liiget. Juhatus saab otsuseid vastu võtta, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 kohalolevatest juhatuse liikmetest.

e. Juhatuste vahelisel ajal juhib ühinenud erakonna tegevust 12-liikmeline poliitikanõukogu, kuhu kuuluvad esimees, 6 aseesimeest, mõlema fraktsiooni esimehed, volikogu esimees, volikogu aseesimees ja peasekretär.

f. Ühinenud erakonna juhtorganid nimetatakse eelmainitud põhimõtete järgi 1 aastaks. Erakonna juhtorganite ümbervalimine toimub lisas 1 sätestatud põhimõtete alusel.

6. Ühinenud erakonna peaministrikandidaadiks on ühinenud erakonna esimees. Ühinenud erakonna ministrikandidaadid Vabariigi Valitsuses kinnitab peaministrikandidaadi ettepanekul erakonna poliitikanõukogu, arvestades kehtivas koalitsioonilepingus kokkulepitud proportsiooni ametikohtade jaotuseks.

7. Mõlema erakonna fraktsioonid jätkavad kuni 2007. a. Riigikogu valimisteni formaalselt eraldiseisvatena, kuid kahe fraktsiooni liikmetest moodustatakse sisuliseks Riigikogu tegevuse juhtimiseks Reformierakonna ja res Publica saadikurühm. Saadikurühma tegevust juhivad mõlema fraktsiooni esimehed.

8. Erakondade ühinemise võimalikult sujuvaks tagamiseks vahetab punktis 11 nimetatud ühistöörühm regulaarselt informatsiooni erakondade jooksva poliitika ja poliitiliste algatuste teostamisest.

Valimisnimekirjad

9. Ühinenud erakonna valimisnimekirjade (KOV, Riigikogu) koostamise aluseks jääb sisevalimise põhimõte, kusjuures piirkondade juhatustel on võimalus põhjendatud kaalutlustel muuta kohalike valimiste sisevalimiste nimekirjade järjestust ja poliitikanõukogul Riigikogu valimiste sisevalimiste nimekirjade järjestust.

Ühinemise läbiviimine

10. Erakonnad alustavad ühinemisprotsessiga viivitamatult, viies selle lõpuni hiljemalt 2005. a. 31. märtsiks vastavalt 31.01.2004 erakonna esimeeste parafeeritud tegevus- ja ajakavale.

11. Ühinemisprotsessi läbiviimiseks (ideoloogia väljatöötamine, piirkondade ühendamine, põhikirja ja organisatsioonimudeli väljatöötamine jms) moodustatakse ühistöörühm, kuhu kuuluvad mõlemast erakonnast kuni viis volitatud isikut. Ühinemisprotsessi juhivad kuni eduka tulemuseni mõlema erakonna esimehed. Avalikkuse teavitamine ühinemiskavatsusest toimub üksnes ühistöörühma initsiatiivil ja ulatuses.

12. Kaks erakonda alustavad läbirääkimisi kohalikes omavalitsustes võimalike ühiskoalitsioonide moodustamiseks. Koalitsioonide teket koordineerib punktis 11 nimetatud ühistöörühm.

Atribuutika

13. Ühinenud erakonna sümboolika väljatöötamisel võetakse eesmärgiks säilitada äratuntav positiivne ühisosa mõlema erakonna identiteedist, sümboolikatest ja nimedest.

Välissuhted

14. Rahvusvahelises suhtlemises võtab uus erakond suuna saamaks Euroopa Rahvaerakonna (EPP) ja Rahvusvahelise Demokraatliku Liidu (IDU) täisliikmeks.

Siim Kallas

Juhan Parts