20.12.2007, 00:00
Mondeo kindel võit
Ford Mondeo tegi Eestis seda, mis Euroopas tegemata jäi – võitis aasta;auto tiitli.
SELGELT EES: Ford Mondeo jättis ülejäänud finalistid tagaplaanile. Toomas Vabamäe
Kaheksandat aastat valisid meie autoajakirjanikud Tehnika
Maailma eestvedamisel Eesti aasta auto. 1. oktoobriks esitas iga
žüriiliige oma kümnest autost koosneva nimekirja, kuus kõige
enam hääli saanud kandidaati pääsesid finaali.
Finaal toimus oktoobri lõpupäevadel Audru ringrajal, kus kõiki tiitlitahtjaid sai ka välistingimustes katsetada. Seejärel pidi igaüks koostama oma pingerea, kus esikoht andis seitse punkti, järgnevad vastavalt 5, 4, 3, 2 ja 1.
Kui eelvoorus jagunesid hääled esikuuiku vahel üsna ühtlaselt, siis finaalis koorus välja selge favoriit. Kahekümnest žüriiliikmest tervelt kolmteist andsid esikoha (ja seitse punkti) Ford Mondeole. Kahel korral sai maksimumpunktid Kia cee’d ja Mercedes-Benz C-klass, ühel korral Honda CR-V, Fiat Bravo ja Toyota Corolla. Need eelistused peegeldavad üsna hästi ka lõppjärjestust.
Miks aga puudusid finalistide hulgast Euroopa aasta auto kaks esimest, Fiat 500 ja Mazda 2, samuti Peugeot 308? Väga lihtsal põhjusel – eelvooru hääletustähtajal 1. oktoobril polnud neid veel Eestis müügil.
Eesti aasta auto juhend ei anna ette valikukriteeriume. Kaalutlused on kõigil žüriiliikmetel erinevad, mina panin oma pingerea paika järgnevalt. Eksiarvamuste vältimiseks ütlen kohe, et kõik kuus on tegelikult head autod.
6. Toyota Corolla/Auris. Sisuliselt jätsin ma ta hindamata. Probleem pole sõidukis. Maailma suurima autofirma Eesti esindus tegi kõik endast sõltuva, et tulemus just selline tuleks. Nädala jooksul ei suudetud leida autot, mille küljed oleksid kleebistega katmata ning all suverehvid.
Lõpuks Audrusse sattunud eksemplar “hiilgas” veel robotkäigukastiga, mis iga normaalse autokasutaja hulluks ajab.
5. Honda CR-V on esikuuiku hulgast kõige avarama, praktilisema ja universaalsema kabiiniga. Proovisõidud näitasid, et ka Honda diiselmootor on tõeline meistriteos. Samas pole märjal asfaldil vähimatki kasu nelikveost ja ega CR-V hindki üleliia soodne pole.
4. Mercedes-Benz C-klass ületas juhitavuselt ja sõidumugavuselt kõiki finaliste. Tugevateks külgedeks on veel ülimugav kabiin, eeskujulik ergonoomika ja valikuvõimaluste rohkus. Häirib aga ülivalvas ja ebaloogiliselt toimiv elektroonika, mille tegevuse eesmärgiks näib olevat sõidumõnu nullimine. Ka hind pole kunagi Mercedese tugev külg olnud.
3. Ford Mondeo on selles mõttes hea võrdlus. Mercedesega samast klassist, võrreldavate valikuvõimaluste ja sõiduomadustega, ent kuni kolmandiku võrra odavam. Ka viimistlus, mis ikka etteheiteid pälvinud, on nüüd täiesti uuel tasemel. Fordi eeliseks on kindlasti veel veoskeemist (esivedu Mercedese tagaveo vastu) tulenev avaram kabiin. Kaks ülejäänud kandidaati, Fiat Bravo ja Kia cee’d, on küll väiksemad, ent pereautoks siiski sobilikud. Ning kolmandiku võrra madalam hind teeb nad keskmisele autoostjale märksa huvitavamaks. Pikka aega kaalusin oma eelistust, kaalukeeleks osutusid praktilised väärtused. Dünaamilise ja emotsionaalse disainiga Fiat Bravo hiilgab ka kiiruse ja ökonoomsusega, 1,4-liitrine turbomootor on ehtne kullatükk. Vaatamata kopsakale massile on sõiduk erakordselt vilgas ning sõidumugavuski vääris kiitust. Kia cee’di tugevamad küljed on seevastu avaram kabiin, parem väljavaade ja ligipääs ning kerevariantide ja mootorite rohkus. Seega minu järjestus:
2. Fiat Bravo
1. Kia cee’d
Finaal toimus oktoobri lõpupäevadel Audru ringrajal, kus kõiki tiitlitahtjaid sai ka välistingimustes katsetada. Seejärel pidi igaüks koostama oma pingerea, kus esikoht andis seitse punkti, järgnevad vastavalt 5, 4, 3, 2 ja 1.
Kui eelvoorus jagunesid hääled esikuuiku vahel üsna ühtlaselt, siis finaalis koorus välja selge favoriit. Kahekümnest žüriiliikmest tervelt kolmteist andsid esikoha (ja seitse punkti) Ford Mondeole. Kahel korral sai maksimumpunktid Kia cee’d ja Mercedes-Benz C-klass, ühel korral Honda CR-V, Fiat Bravo ja Toyota Corolla. Need eelistused peegeldavad üsna hästi ka lõppjärjestust.
Miks aga puudusid finalistide hulgast Euroopa aasta auto kaks esimest, Fiat 500 ja Mazda 2, samuti Peugeot 308? Väga lihtsal põhjusel – eelvooru hääletustähtajal 1. oktoobril polnud neid veel Eestis müügil.
Eesti aasta auto juhend ei anna ette valikukriteeriume. Kaalutlused on kõigil žüriiliikmetel erinevad, mina panin oma pingerea paika järgnevalt. Eksiarvamuste vältimiseks ütlen kohe, et kõik kuus on tegelikult head autod.
6. Toyota Corolla/Auris. Sisuliselt jätsin ma ta hindamata. Probleem pole sõidukis. Maailma suurima autofirma Eesti esindus tegi kõik endast sõltuva, et tulemus just selline tuleks. Nädala jooksul ei suudetud leida autot, mille küljed oleksid kleebistega katmata ning all suverehvid.
Lõpuks Audrusse sattunud eksemplar “hiilgas” veel robotkäigukastiga, mis iga normaalse autokasutaja hulluks ajab.
5. Honda CR-V on esikuuiku hulgast kõige avarama, praktilisema ja universaalsema kabiiniga. Proovisõidud näitasid, et ka Honda diiselmootor on tõeline meistriteos. Samas pole märjal asfaldil vähimatki kasu nelikveost ja ega CR-V hindki üleliia soodne pole.
4. Mercedes-Benz C-klass ületas juhitavuselt ja sõidumugavuselt kõiki finaliste. Tugevateks külgedeks on veel ülimugav kabiin, eeskujulik ergonoomika ja valikuvõimaluste rohkus. Häirib aga ülivalvas ja ebaloogiliselt toimiv elektroonika, mille tegevuse eesmärgiks näib olevat sõidumõnu nullimine. Ka hind pole kunagi Mercedese tugev külg olnud.
3. Ford Mondeo on selles mõttes hea võrdlus. Mercedesega samast klassist, võrreldavate valikuvõimaluste ja sõiduomadustega, ent kuni kolmandiku võrra odavam. Ka viimistlus, mis ikka etteheiteid pälvinud, on nüüd täiesti uuel tasemel. Fordi eeliseks on kindlasti veel veoskeemist (esivedu Mercedese tagaveo vastu) tulenev avaram kabiin. Kaks ülejäänud kandidaati, Fiat Bravo ja Kia cee’d, on küll väiksemad, ent pereautoks siiski sobilikud. Ning kolmandiku võrra madalam hind teeb nad keskmisele autoostjale märksa huvitavamaks. Pikka aega kaalusin oma eelistust, kaalukeeleks osutusid praktilised väärtused. Dünaamilise ja emotsionaalse disainiga Fiat Bravo hiilgab ka kiiruse ja ökonoomsusega, 1,4-liitrine turbomootor on ehtne kullatükk. Vaatamata kopsakale massile on sõiduk erakordselt vilgas ning sõidumugavuski vääris kiitust. Kia cee’di tugevamad küljed on seevastu avaram kabiin, parem väljavaade ja ligipääs ning kerevariantide ja mootorite rohkus. Seega minu järjestus:
2. Fiat Bravo
1. Kia cee’d
