Mõnesaja dollariga libaülikooli doktoriks
Pidevalt võib kuulda juttu sellest, kuidas hea töökoha saamiseks peab olema hea haridus. Rootsi valitsuse eesmärgiks on juba mitu aastat olnud see, et suurem osa noori rootslasi käiks ülikoolis ning saaks akadeemilise hariduse.
Hiljutine Rootsi Kõrgkooliameti uurimus näitab aga, et Rootsis võtab maad hoopis uus trend. Milleks piinelda aastaid Rootsi ülikoolides ja seejärel jõuda tõdemuseni, et õpitu eest sulle küll veel keegi töökohta ei paku. Hoopis lihtsam on osta mõnesaja dollari eest just see diplom, mida kõige enam vaja võiks minna. Või miks mitte juba dortorikraad ning asuda täieõiguslikult endale akateemilistes ringkondades töökohta otsima, et siis juba ise neid naiivsekesi õpetada, kes siiski on otsustanud Rootsi ülikooli kadalippu läbida.
Need, kel võivad ostmise pärast süümepiinad tekkida, saavad sisetunnet vaigistada sel teel, et valivad kaugõppekoolituse, kus doktorikraad antakse kodus nokitsetu eest.
Selleks, et endale ihaldatud kraad saada pruugib näiteks helistada internetist saadud Rumeenia telefoninumbrile, kust saab juba Bahamal asuva kontonumbri. Niipea, kui raha on kontole laekunud, läheb teade sellest Jeruusalemma, kust saadetakse vajalik eksamitunnistus elektrooniliselt Los Angelesse, kus see trükitakse ning saadetakse õnnelikule värskele teaduskraadi omanikule Rootsi koju.
Tihti kasutavad blufiülikoolid nimesid, mis sarnenevad kuulsatele Ameerika ja Suurbritannia ülikoolidele. Näiteks Oxford Inetrnational University tegeliku University of Oxford asemel. Või siis Standford University - Stanford University asemel. Rootsis peetakse aga USAst või Inglismaalt saadud haridust kõigest muust ülemaks.
Kui keegi soovib aga jääda kodukootuks, siis on võimalik osta 399 dollari eest ka näiteks Rootsi ülikoolide diplomeid. Valida on 20 erineva Rootsi ülikooli vahel. Nende hulgas sellised tipud nagu Uppsala Ülikool, Kuninglik Tehnika Ülikool ning kaugel väljaspool Rootsit tuntud Rootsi Kaubandusülikool (Handelhögsskolan). Tänapäevane tehnika ületab kõik raskused, mida ühe diplomi trükkimiseks vaja läheb.
Rootsi Kõrgkooliameti ekspertide sõnul on bingo loto pilet turvalisem kui Rootsi ülikoolidiplom. Viimane on tavaliselt paberileht, millel heal juhul on vesimärk. See pole aga võltsijatele mingi takistus. Nüüd nõuab Kõrgkooliamet, et Rootsi ülikoolid võtaksid diplomite trükkimisel kasutusele turvapaberi (veel samm edasi ning diplomeid hakatakse trükkima rahapadades). Tulevikus tuleks aga luua veebipõhine süsteem, mis oleks kättesaadav nii kõrgkoolidele, kui ka tööandjatele.
Praegu töötavad aga mitmes Rootsi kõrgkoolis "teaduste doktorid", kes annavad välja raamatuid ja esinevad ekspertidena, kuid kelle PhD kraad on pärit blufiülikoolist.
Üks selline võltsdoktor on näiteks Hans Bertil Juneby, kes on kirjutanud raamatuid loodusmeditsiinist ning kutsub end rahvaterviseteaduse doktoriks. Lisaks sellkele on ta Rootsi Arstide Liidu liige. Oma "doktorikraadi" sai ta USAst, Columbia Pacific University'st ning Clayton University'st. Juneby ise ei leia, et ta teaduskraad, kuidagi lombakas oleks. Nimelt olevat 80ndate keskel, kui ta oma doktoritööd kirjutas, olnud tegemist täiesti korraliku ülikooliga Kalifornias. See, et mees pea kogu töö Rootsis kokku pani, andvat sellele vaid kaalu juurde. Rootsi Kõrgkooliamet leiab aga, et sellise kraadi saamiseks esitatud tingimused ei vasta kaugeltki Rootsi doktoritöö nõuetele ning seetõttu pole Junebyl ka mingit õigust ennast Rootsis teadustedoktoriks tituleerida.
Karlstadi ülikooli õppeprodekaaniks on aga Greenleaf University kraadiga Karin Wiklund. Taas on tegemist ülikooliga, mida Kõrgkooliamet peab blufiülikooliks. Wiklund jääb aga enda juurde ning leiab, et kuus aastat kaugõpet annab doktoritöö mõõdu välja ning kuna Missouris loetakse seda doktori väitekirja vääriliseks, siis peab see ilmselgelt olema ka nii Rootsis.
