Muinsuskaitsjate muinutamine
On 2002. aasta, vaikne ja külm jaanuari algus. Väljas on pime, kuigi kell on alles neli. Lumise vanalinna keskaegses majas koguneb tavapärane seltskond: Krista Kodres, Mart Kalm, Mart Keskküla, Juhan Kilumets, Kersti Markus, Tõnis Padu, Tiit Trummal ja Heino Uuetalu ehk muinsuskaitse ekspertnõukogu.
Nemad olid siis ja on praegu need inimesed, kes otsustavad, kuidas ja kui palju võivad ehitajad sekkuda ajalukku, vanu maju ümber ehitada või maha võtta. Päevakorrapunkt number kaks nõuab seisukohta Rotermanni kvartali detailplaneeringu ehk Viru väljaku äärse ala (Viru keskuse vastas) arendamise kohta.
Seal konutab näoga vanalinna poole trammitee ääres madal valge hoone Viru väljak 2. Endises Pedagoogikaülikooli õppehoones asus 1872-1917 Tallinna Aleksandri Gümnaasium. Tegemist on muinsuskaitsealuse ajaloomälestisega.
Eksperdina esineb arhitekt Tiit Trummal. Nõukogu protokolli läheb kirja: "Rotermanni kvartal on Tallinna vanalinna muinsuskaitsealaga vahetult külgnev omanäoline, valitsevalt madala hoonestusega (1990ndatel aastatel sinna rajatud hotell Metropoli ja kobarkino kõrgused ei ole sobivad) ja linnaruumilise struktuuriga ajalooliselt väärtuslik piirkond, mille hoonete säilitamine ja uusehitiste puhul vana substantsiga arvestamine on oluline."
Samuti ei nõustuta hoone kõrgemaks ehitamisega.
Nõukogu on vankumatu
Aprillis 2003 toob Merko Pedagoogikaülikooli volitusel piirkonna planeeringu uuesti nõukogusse arutusele. Nad jäävad kindlaks aasta tagusele otsusele.
Protokoll nr 33: "Mitte pidada lubatavaks kinnismälestise (Viru väljak 2) kaitse lõpetamist ja lammutamist." Samuti otsustatakse, et ehitis peab jääma kahekorruseliseks.
Sama aasta novembris müüb Pedagoogikaülikool kinnistu 24 miljoni krooni eest Focus Kinnisvarale, mis kuulub kinnisvaraarendajatele Arle Mölderile, Sulo Nigulile ja Estonian Business Schoolile, keda esindab Mart Habakuk. Uued omanikud ei varja, et ihaldavad muinsuskaitse meelemuutust, et rajada vanalinnavaatega kõrge hotell.
Aprillis 2004 istuvad samas vanalinna majas laua taha needsamad inimesed kes kahel varasemal aastal - ikka Mart Kalm, Krista Kodres, Juhan Kilumets ja teised. Ainult Heino Uuetalut pole kohal. Ja üllatus-üllatus, seekord on nad teinud oma seisukohtades kannapöörde. Istungil kuulavad nad ära kinnisvaraarendaja Sulo Niguli seisukohad. "Ma keskendusin ainult nende eelmise aasta väidete ümber lükkamisele," ütleb Nigul.
Nõukogu otsustab, et maja võib maha võtta, nii et sellest jäävad püsti ainult kaks seina. Veelgi rohkem - kuigi kahel eelmisel aastal oldi seisukohal, et kobarkino ja hotell Metropoli kõrgusega hooned piirkonda ei sobi, on ka selles küsimuses meel muutunud.
Protokoll number 43: "Pidada vajalikuks Viru väljak 2 hoones tegutsenud Aleksandri Gümnaasiumi mälestuse tähistamist ja hoone kui ajaloolise linnaruumi elemendi osalist eksponeerimist. Selleks säilitada hoone kaks tänavapoolset (Mere puiestee äärne ja Viru väljaku äärne) fassaadi ning lubada neile tagasiastega pealeehituse tegemine. Pealeehituse kõrgus peaks jääma mõnevõrra madalamaks kui kvartalile kehtestatud 24 meetri piirang, et vältida liigset k õrguskontrasti tuletõrjehoonega ning Mere puiestee ajaloolise hoonestusega."
Läks trumm, mingu ka pulgad
2006. aasta suvel vajab arendajate meeskond Mölder-Habakuk-Nigul kooskõlastust hotelli eskiisprojektile. Arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov büroost KoKo on joonistanud hotelli kõrgemaks, kui muinsuskaitsjad oleksid tahtnud. Aga nagu öeldakse: küsija suu pihta ei lööda.
Lugejatele juba tuttava vanalinna maja laua taha istuvad jälle needsamad hästi tuntud muinsuskaitsjad.
Kolm aastat tagasi ütles see seltskond, et hoone Viru väljaku nurgal peaks olema kahekorruseline. Seejärel tegid nad suure möönduse ja lubasid, et hoone peaks olema lihtsalt madalam kui teised selle piirkonna hooned.
Seekord jäävad nad endale kindlaks. Protokoll 63: "Arvestades nõukogu 23. aprilli 2003. aasta seisukohti, ei saa nõukogu pidada vastuvõetavaks Viru väljaku ja Mere puiestee nurgale praeguse ajaloomälestise ümberehituse käigus viiekorruselise --- mahu rajamist, kuna see kontrasteeruks oluliselt ajalooliselt kujunenud Mere puiestee ja Viru väljaku ning seal lähtuvalt Mee puiesteel paiknevatel mälestiste (Pritsimaja, Seitsmenda Päeva Adventistide kiriku, Laevastiku ohvitseride maja) hoonestuse ja kõrgusega."
Ainult kolm kuud hiljem, septembris 2006, leiavad muinsuskaitsjad põhjenduse, kuidas ikka saaks hotelli juba mitte ainult viie-, vaid isegi seitsmekorruseliseks (!) ehitada. Kokkuvõttes võib öelda, et kõik on vaid sõnastuse küsimus.
Protokoll 64: "Arvestades hoonest ida suunas kavandatud suurest ehitusmahust tulenevalt muutuvat linnaruumilist olukorda pidada võimalikuks hoone üldkõrguseks ette näha kogu kvartalile kokku lepitud 24 m (ehk seitse korrust - toim.)."
Krista Kodres: Olime ise naiivsed
"Kogu protsessi saab muidugi vaadelda kui muinsuskaitse tehtud järeleandmiste jada. Nii see kindlasti ka on ja meie praktikas pole see ainus juhtum. Muinsuskaitse nõukogu saab teha ettepanekuid kaitse tingimuste muutmiseks ja meie oleme muinsuskaitseameti jaoks nõuandev kogu - millega ma ei taha rõhutada, nagu me ei vastutaks oma nõuannete eest, teeme neid aga alati kontekste analüüsides ja protokollidesse läheb nõukogu liikmete konsensuslik otsus.
Oleme oma otsuseid Viru 2 puhul teinud, analüüsides kvartali arhitektuurset arengut, ja kuna me oleme selle üldpõhimõtted heaks kiitnud, siis oleme konkreetse hoone puhul kaitse tingimusi tagantjärele kohendanud. Võin kinnitada, et nõukogu liikmetele ei ole sealjuures avaldatud välist survet arendajate poolt. Viru 2 puhul on muinsuskaitse tingimusi tõepoolest muudetud. Põhjuseks on Rotermanni kvartali ehitusmäärus, mille üks punkte kõlas, et kvartali hoonestuse kõrgus võib ulatuda 24 meetrini. Kui see vastu võeti, siis eeldati, et mitte kõik ei ehita oma hooneid täpselt selle kõrguseni. Tunnistan, et see otsus oli naiivne, tehtud ajal, mil kinnisvaraarenduse buum polnud alanud.
Viru 2 osas oleme oma otsuseid muutnud lähtudes sellest, mis on vahepeal tekkinud või tekkimas vahetusse lähedusse - sinna kõrvale ehitatakse hotelli, mille kõrgus on 24 meetrit. Pidades silmas Viru väljaku selle poole üldilmet, tulime lõpuks järeldusele, et Viru 2 kui nurgahoone ei peaks jääma madalam kui sinna juba tekkinud keskkond.
Teiseks pidasime võimalikuks säilitada see maja ajaloolise märgina. Samas, tegu pole mitte arhitektuuri-, vaid ajaloomälestisega. Seega säilitame maja välisseinad ja lubame pealeehituse.
Muide on meie ehitusmälestiste nõukogus praeguseks kaks korda tagasi lükatud Viru 2 hotelli eskiisprojekt, sest selle arhitektuurne lahendus ei ole suutnud rahuldavalt eksponeerida kaitstava vana hoone välisarhitektuuri, vaid on püüdnud seda pigem varjutada.
