Müüa maja. Sobib äravedamiseks.
Kui keegi endale vana maja renoveerib, hüüab ta juba kaugelt tere asemel, et ega sa ei tea, kust laia põrandalauda saaks (no mis on ikka 30 cm lai). Või et kust võtta ühtlast pikka varatud ümarpalki (kaheksa meetrit pikk, 30 cm läbimõõt, kaheksakümmend aastat vana)? Ja kust saaks ennesõjaaegseid katusekive? Või aknakremoone.
Osa renoveerijaid on nn Imbi ja Ärni tüüpi (tegelaskujud Kivirähu loomingust), kes luusivad mööda metsaääri. Ja kui mõnel majal on uks irvakile jäänud, imbuvad majja, ajavad auto ette ja viivad vanad telliskivid minema, Land Cruiseril vedrud tagurpidi lookas. Tihe renoveerimistegevus käib, ükskõik kuhu vaatad, ja vanade majade vanad jupid on nõutud kaup.
Aga kus turgu, seal pakkujaid. Aina rohkem leiad ajalehest kuulutusi: müün vana palki või põrandalauda või palkmaja (äravedamiseks).
Majakosu, mis viis aastat tagasi oleks buldooseriga tasaseks lükatud, pannakse omanike poolt jupiviisiliselt müüki. Mõni loodab suure varanduse kokku saada. Mõni pakub, et tehke plats lagedaks, raha ma ei taha, aga materjali saate endale.
Välja kukub enamasti nii, et suurt rikkust omanik sellise osmiku eest ei saa – kui ta just ise osav mees ei ole ja maja omal käel detailideks lahti ei võta –, aga prügimäeraha hoiab ta kokku küll.
Säästva Renoveerimise Infokeskus, kus õpetatakse huvilistele aknakittimist ja uste taastamist, püüab samuti jõudumööda vanu kasutuskõlblikke materjale koguda ja huvilistele müüa. Äri see ei ole. See on heategevus.
Idee ise, et vanad ja väsinud asjad kuskil ilusas keskkonnas edasi elavad, on sümpaatne.
* * *
Põrandalauad (jooksev meeter 50-200 krooni)
Ilma laiade põrandalaudadeta ei saa vana maja taastaja kuidagi läbi. Põrandalaudu, mis on üle 25 sentimeetri laiad, tänapäeval ei tehta. Kui mõni saemees kuskil ära rääkida, võtab nende tegemine mitu aastat. Kõigepealt tuleb puud metsas külmal talvekuul maha võtta. Siis lauad valmis teha, staabeldada ja neli aastat pressi all kuivada lasta. Muidu on põrandas pärast nii laiad praod sees, et noad-kahvlid kaovad kolinal põrandaprakku ära. Saja-aastase põrandaga nii ei juhtu.
Välispalk (jooksev meeter 50-100 krooni)
Kes parandab oma vana maja, sellel on hädasti vaja vana palki. Vana palk on surnud puu, ei tõmba enam kokku ega paisu ega lähe nii lihtsalt kõveraks kui värske puu. Vana palgiga on hea plommida pehmeks läinud aknaaluseid või vahetada välja vastu niisket soklit mädanema läinud esimene palgirida. Tüütu on nendega küll. Kõigepealt tuleb nad kätte saada ja ära puhastada, sest vana palk on naelu täis nagu siil okkaid ja enne, kui sellele saega läheneda, peab ta olema naelavaba.
Voodrilaud (15-25 krooni meeter)
Mõni, kes oma vana maja taastab, otsib taga vana profiiliga voodrilaudu, mida tänapäeva puutöökodades ei tehta. Lihtsalt pole enam selliseid freesiteri. (Freesitera tellimine maksab paar tuhat krooni.) Vana voodrilaud maksab enamvähem sama palju kui uus, sest seda on raske tervelt kätte saada.
Vanad tellised (5-70 krooni)
Vanad tsaari- ja eestiaegsed käsitsi tehtud savitellised lähevad kindlasti kaubaks. Nendest on tore kaminaid või dekoratiivseid seinu laduda. Ka selliseid huvilisi on olemas, kes koguvad vanu telliskive, millel on kirjad peal. Aga kivid tuleb mördist ja tahmast enne ära puhastada. Kes mäletab, kuhu sovhoosiajal lammutuse käigus mõne mõisa abihoone kivid maeti, saab väljakaevamise vaeva tasa.
Aknad (kokkuleppel)
Kui aknad saaks kätte lengidega, on nad rohkem väärt. Tavaliselt saetakse lengid akent ära võttes juppideks või kangutatakse kangiga välja. Siis tuleb töökojas uued lengid teha ja see läheb kalliks. Vanu aknaraame, olgu need siis pealegi omadega läbi, läheb restauraatoril teiste akende lappimiseks kindlasti vaja. Hinnatud on need aknad, millel on vanad puhutud klaasid, mis ilusti lainetavad.
Uksed (kuni 1000 krooni)
Välisuksed on vanal tühjalt seisnud majal tihti altservast läbi. Või on pätt ukse jalaga avanud, enne kui sisse läks. Tihti tuleb enne puutööd teha, plommida, vana värv maha võtta ja uuesti värvida, kui ust ette panna sobib..
Kahhelahi (alates 10 tuhandest)
Glasuurpottidest ahju lahtivõtmine nõuab metsikult kannatust. Ahjule tuleb enne ämbriga vett selga valada, et savi pehmeks läheks, ja alles siis saab hakata kive ükshaaval lahti võtma. Enne kui vanadest kahlitest uut ahju teha, tahab vana glasuur parandamist ja kivide servad lihvimist. Pottseppi, kes on nõus vanadest glasuuritud pottidest uut ahju laduma, palju ei leia (või on nende järjekord kolmveerand aastat). Tihti läheb röövel vanasse majja, peksab raske kuvaldaga ahjud segamini, võtab ahjuuksed ja siibrid ära, müüb Balti jaama taga maha, saab oma kolm troinoid kätte ega teagi, et ahjukivide eest saaks hoopis rohkem.
Katusekivid (seitse krooni tükk)
Glasuuritud kivid on hoopis kallimad.
Trepid (hind oleneb suurusest ja seisukorrast)
Vanad paekivist trepiastmed on toredad asjad. Vanasti valiti paekivi õigest kihist, teda töödeldi käsitsi ja talle ei tehtud liiga. Seepärast on vanad paekivitrepid ka ilmastikule ja trampimisele hästi vastu pidanud. Keeruliseks teeb vanade trepiastmete uuesti kasutamise, et nad on suured ja rasked ja süles neid minema ei vii.
Sisetrepid lähevad samuti kaubaks. Aga igasugu detaile on trepi juures palju ja et nad segamini ei läheks, oleks parem, kui meister, kes trepi lahti võtab, selle ise ka kokku paneb.
Ukselingid ja lukud, kremoonid, hinged, aknanurgad
Paljud on sepised, paljud on valatud, paljud on üle tinutatud. Hind sõltub seisukorrast ja vanusest.
Elektriseadmed
Lülitid, pistikupesad, harukarbid, pirnipesad. Kui need on portselanist või messingist ja kui elektrik nad üle vaatab ja paika paneb, peaksid nad olema tulekindlad ja omaniku süda rahul.
Hinnad Säästva Renoveerimise Infokeskuse andmetel ja kuulutuslehtedest.
Tegelikult tuleb meeles pidada, et õige hind on siiski mitte see, mida müüja tahab, vaid see mida ostja maksab.
Vanade asjade taaskasutamine
Plussid
Vanad põrandad ei kuiva praguliseks, uksed ei lähe propellerisse ja palksein ei tõmbu kokku (sest ta on oma kokkutõmbumised ammu ära tõmmanud). Vana puit ei mängi.
Vanad detailid on enamasti osava meistri käe alt tulnud, käsitsi tehtud, nad on hästi valitud materjalist, nad on ajastutruud ja väärtustavad renoveeritavat maja.
Miinused
Aeg (uurimine, lahtivõtmine, transport, ladustamine, kokkupanemine) ja professionaalide kallis tunnihind teevad vanade materjalide kasutamise kalliks. Vanast materjalist ehitamine on kindlasti kulukam kui uuest tegemine.
