Nagu heas Ameerika filmis
Ärimees Andres Davõdov, podpolkovniku keevalise verega poeg nabiti mullu kinni ja pandi kaheks kuuks plate peale. Tema kodu puistati läbi, tassiti minema hulk asju ning ristküsitleti ligimesi-sõpru.
Pärast vabanemist asus Davõdov, keda ähvardab kuni kümneaastane vangistus, vihasele ristiretkele politsei vastu, eesmärgiga talle esitatud süüdistus põrmustada. Tundub, et slaavi ärimees on eesmärgile lähedal.
***
Ehkki kevadel tollase Tallinna abilinnapea Vladimir Panovi ajutise vahistamise tõttu laineid löönud kriminaalasja kohtunik pole veel selgunud, kestab halduskohtus sama looga seoses juba mitu kuud kirglik minimatš. Andres Davõdov ja Priit Tikerpe, keda muuhulgas süüdistatakse abilinnapeale pistise andmises ja rahapesus, vaidlustasid halduskohtus keskkriminaalpolitsei uurija Tanel Järveti töömeetodid.
12. septembril pidigi politsei mõru pilli neelama, kui Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis jõusse varasema otsuse, millega tunnistati osaliselt seadusevastaseks täpselt aasta tagasi Davõdovi kodus toimunud läbiotsimine. Lisaks ootavad halduskohtus menetlust veel kolm sarnast kaebust Järveti aadressil.
Kas ja kui palju vaidlustatud läbiotsimisel saadud tõenditest on põhiprotsessil kõlbmatud, selgub õieti siis, kui kauaoodatud rahapesu- ja pistisekaasuse arutamine algab, sest praegu osapooled selles kokku leppida ei suuda. “Halduskohtu otsus tähendab, et kõik tõendid, mis läbiotsimisel ära võeti, tuleb kriminaalasjast välistada,” õhkub vandeadvokaat Andres Hallmägist võidurõõmu. Hallmägi toetub faktile, et samaväärses advokaat Monika Mägi pistiseloos otsustas Riigikohus, et ebaseaduslikul teel hangitud tõend pole kasutuskõlblik.
Süüdistuse kinnitanud riigiprokurör Piret Paukštyse hinnangul võib säärane skeem töötada küll Ameerika filmides, aga mitte Eesti kohtus. Tema meelest on põhiprotsessi tõendusmaterjal endiselt vettpidav – seda enam, et kogu suurest kriminaalasjast puudutas vaidlusalune läbiotsimine väga pisikest osa. Jutt on Davõdovile esitatud rahapesu ja maksukuriteo süüdistusest, mille kohta on Paukštyse sõnul tõendeid saadud ka mitmetest muudest allikatest. "Seega halduskohtu otsus mingit sisulist tähtsust antud kriminaalasjas ei oma," resümeerib prokurör.
Suur mäng peenikese kirjaga
“Ära võetud asju aeti lihtsalt suurtesse prügikottidesse,” haarab advokaat Andres Hallmägi kontoris nähtamatu paberikuhja järele, et näitlikustada oma kliendi kodus toimunud läbiotsimist.
“Kümme inimest tuli, manukaid praktiliselt polnud, tegid kõike, mida tahtsid – alandasid ja solvasid,” meenutab Andres Davõdov mullu 24. septembril oma Kakumäe kodus K-komando julgestusel toimunud puistamist.
Halduskohus leidiski, et kolmekorruselise maja ning garaaži läbiotsimise juures viibis liiga vähe manukaid ning neile ei tutvustatud piisavalt nende õigusi. Samuti rikkus politsei kohtu hinnangul seadust äravõetud dokumentide ja esemete protokollimisel ning Andres Davõdovilt relvade äravõtmisel.
Vaidlusalusel läbiotsimisel olid manukad OÜ Kakumäe Võrgud töötaja Peeter Puhm ja firma juhatuse liige Priit Tikerpe. Uurija Järveti sõnul on mõlemad endised pikaajalised kaitsepolitsei töötajad, “kelle poolt manukate õiguste mitteteadmisele viitamine on ilmne kohtu eksitamine”.
Samuti on Järveti arvates mõeldamatu, et läbiotsimise kohas hakataks mahukamate kuritegude puhul kõiki dokumente loetlema, mis võib aega võtta kaks-kolm päeva – piisab, kui materjalid pitseerida, et täpne loetelu hiljem koostada. Davõdovi väitel leidis Järvet antud juhul selle loetelu koostamiseks aega aga alles poolteist kuud hiljem ja siis kulus tal selleks vaid kaks tundi.
Kadunud püstoli saladus
Kõige intrigeerivam moment on seotud Davõdovi relvakollektsiooniga. Davõdovi sõnul võttis Järvet tema Kakumäe kodust kaasa neli tulirelva: revolvri Colt ja püstolid Sig Sauer, Heckler&Koch ning Tanfoglio. Nii läks kirja ka protokolli. Hiljem tõmbas aga Järvet läbiotsimise protokollist viimase püstoli maha ning süüdistas Davõdovit selle varjamises. Ühtlasi taotles ta selle alusel uuesti Davõdovi vahistamist, aga kohus keeldus.
Davõdov ja tema advokaat raiuvad aga, et uurija “kaotas” ühe pauguraua meelega ära, tekitamaks lisasüüdistust. “Uurija Järvet tuuseldas ja võttis ära neli relva,” sedastab advokaat Hallmägi. “Järsku kaob mingi tukk ära, aga keegi ei erutugi. Stalini ajal oleks keegi selle eest maha lastud.”
Uurija seletuse kohaselt koostas ta esialgse protokolli Davõdovi relvaloa põhjal, kus on kirjas neli relva, ja märkas alles hiljem, et tegelikult võttis ta kaasa vaid kolm tukki. Halduskohtu otsus, mis relvade võetuse õigusvastaseks tunnistas, kadunud püstoli saladusele lahendust ei paku, nentides vaid, et see on eraldi uurimisobjekt. Kurioosne, et asja uurima määrati – justkui kits kärneriks – Tanel Järvet!
Politseiameti pressiesindaja Kadri Palta sõnul on tegemist kriminaalmenetluse tavapraktikaga. "Kui on kahtlusi uurija Järveti erapoolikuses, siis on võimalus Davõdovil või tema kaitsjal esitada taotlus uurija taandamiseks. Senini pole midagi sellist tehtud," nendib Palta.
Kohus astus kollektiivselt tagasi
Augusti lõpus määras Tallinna linnakohus pistise võtmises süüdistatava Vladimir Panovi ja temaga seotud ärimeeste süüasja arutamise 24. novembrile ja kohtunikuks Piret Liivo. Möödunud reedel taandasid aga kõik linnakohtu kohtunikud end asja arutamiselt, mistõttu kriminaalasja menetleja peab määrama nüüd Tallinna ringkonnakohus.
Kohtunikud taandasid end, sest Priit Tikerpe on linnakohtu kohtuniku Merle Partsi seaduslik abikaasa – hoolimata sellest, et Harju maakohtus on pooleli Partsi ja Tikerpe lahutusprotsess. “Hämmastav on asjaolu, et kõik kohtunikud taandasid end just nüüd kollektiivselt, põhjendusega, et ei saa olla objektiivsed. Samas aasta tagasi tõkendi valikul ja vahi alla võtmisel said nad olla objektiivsed. Merle Parts oli ka siis Priit Tikerpe abikaasa,” on Priit Tikerpe sarkastiline.
Peale selle, et kohtus kitli peale saamine oleks prokuratuurile piinlik, võib see riigile kaasa tuua potentsiaalselt miljonitesse ulatuva hüvitisenõude õiguskulude ja alusetu kinnipidamise eest. Juba praegu on mõned politsei poolt selle juhtumis kinni peetud ja üle kuulatud isikud riigilt välja nõudnud üle 100 000 krooni hüvitisi.
Võtmetunnistaja salapärane minevik
Lihtsalt öelduna seisneb kahtlus selles, et Keskerakonna tipp-poliitik Panov aitas (ilmselt enda teadmata) Maapangast riisutud raha Kakumäe veeäris keerutada ning võttis selle eest tagatipuks pistist. Taust on selles, et Kakumäe vee- ja kanalisatsioonimonopol kuulub 2001. aasta maist firmale Apollo Baltic, mille üks bossidest oli Vladimir Panov. Sama aasta juulis müüs Panov oma osaluse Andres Davõdovile, kes nimetas firma ümber Kakumäe Võrkudeks.
Esimene uudispomm lõhkes mullu oktoobris, kui Keskkripo pistis pokri algul Davõdovi ja pisut hiljem ka tema parema käe Priit Tikerpe. Uurimisversiooni kohaselt riisus Davõdov offshore-firmade abil Maapangast 17 miljonit krooni, millest osa leidis lõpuks koha Panovilt ostetud veefirmas.
Panovi aktsiamüük oli veider, sest 40 protsenti väidetavalt üliedukast ettevõttest vahetas omanikku vaid 600 000 krooni eest. Äri oli seda kummalisem, et kinnisvaraarendaja Jaanus Paas väitis hiljem Ekspressile, et pakkus Panovile aktsiate eest kümme korda rohkem.
Endine võmm Tikerpe ründab aga ka tunnistaja Paasi usaldusväärsust. Tema sõnul kandis sama mees varem nime Jaanus Vahar ning on nõukogude ajal kaks korda kriminaalkorras karistatud, mille eest ta istus kaks aastat ja seitse kuud türmis. Jaanus Paasi sõnul oli tegu 15aastasena nooruserumalusest sooritatud tegudega, mille meenutamine 20 aastat hiljem on kohatu. Lisaks jäi liikluseeskirja rikkunud Paas tänavu vahele politseile pistise andmisega, mille eest talle määrati karistuseks poolteist aastat tingimisi.
Süüdistus: pistis, rahapesu ja vägivald
- Vladimir Panov (62, pildil keskel): Süüdistatakse Davõdovilt ja Tikerpelt kokku 300 000 krooni altkäemaksu võtmises. Nimelt sai Panov pool oma firma aktsiate müügihinnast kätte kohe, teine pool deponeeriti notari juures ning selle pidi ta kätte saama siis, kui linn on sõlminud firmaga teatud olulised lepingud.
- Priit Tikerpe (33, paremal): Süüdistatakse pistise andmises ja rahapesus. Rahapesu episood selles, et tõelise omaniku (Andres Davõdovi) ja tema raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks seadis Tikerpe oma nimel hoonestusõiguse ühele kinnistule.
- Andres Davõdov (34, vasakul): Süüdistatakse rahapesus suures ulatuses ja pika aja jooksul, maksukuritegudes (firma deklareerimata tulud ja maksmata maksud), laskemoona ebaseaduslikus omamises, avaliku korra raskes rikkumises (tüli konkureeriva firma esindaja ja turvameestega, kus olevat kasutanud vägivalda) ning altkäemaksu andmises.
Tanel Järvet – verekoer valgekraeliste sulide jälil
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna uurijal Järvetil (27) on vastuoluline kuulsus, ent tema tööalaste saavutuste nimekiri on aukartustäratav.
Just Järvet otsis läbi kodumaise organiseeritud kuritegevuse ladvikusse kuuluva Oleg Lvovi maja, laskis käed raudu panna endisel abilinnapeal Vladimir Panovil ja kaitsepolitsei endisel kõrgel ametnikul Priit Tikerpel. Just tema osavõtul saadeti kohtu ette Hüvitusfondi endised juhid Arle Mölder ja Andres Männart. Männart mõisteti tänavu mais Riigikohtus süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning Hüvitusfondile 8,3 miljoni kroonise kahju tekitamises. Mölderi järgmine istung on Tallinna Linnakohtus neljapäeval 25. septembril.
2002. aastal saadeti kohtusse Järveti osalusel uuritud kriminaalasi Tallinna endiste Kesklinna vanemate Elmar Sepa ja Jüri Oti asjas. Sepa suhtes tuleb Tallinna Linnakohtu otsus 9. oktoobril.
Märkimist väärib ka Vassili Trofimovi salapiirituseäri uurimine, milles peategelane üritas põhjendada, et tegutses kaitsepolitsei teadmisel.
Niisiis, sulidel on põhjust Järveti pärast muret tunda. Ent mitte ainult.
Järveti tegemiste pärast on põhjust muret tunda ka ülemustel. Kas meest seirab ebaõnn või on ta lihtsalt oma õiguses liialt kinni? Alles see oli, kui Tallinna prefektuuri ametnikud hävitasid 1000 liitrit piiritust, mille Järvet võttis ära poliitik-ärimees Nikolai Maspanovi Maardu tehase läbiotsimisel; siis teatas rahapesus ja maksukuritegudes süüdistatav Andres Davõdov, et Järvet võttis läbiotsimisel ebaseaduslikult ära tema relva.
Muide, Järveti vend Teet (21) on Tartus tuntud kurikael. Noormeest on kaks korda kriminaalkorras karistatud ja praegugi on ta ühes kriminaalasjas allkirja vastu vabaduses. Elmar Sepa kaitsja vandeadvokaat Viktor Kaasik taotles just selle põhjendiga siseministrilt uurija Järveti vabastamist töölt keskkriminaalpolitseist.
Kaotusi on ette tulnud teisigi. Kesklinna endise vanema Jüri Oti kriminaalasja lõpetas kohus seoses aegumisega. Kuu tagasi lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalasja, mis käsitles Mihkel Pärnoja ametialast lohakust. Enne seda oli tehtud mitu kuud põhjalikku tööd. Aasta tagasi lõpetati Oleg Lvovi maksukuriteo asi, kus prokuratuur ei kinnitanud Järveti süüdistuskokkuvõtet.
“Kõige raskemad hetked olid siiski Panovi-Davõdovi-Tikerpe kriminaalasjaga seoses,” ütleb Järvet. Siis esitati uurija peale avaldused kaitsepolitseile ning riigiprokuratuuri kriminaalasja algatamiseks ja uurija kõrvaldamiseks kriminaalasja eeluurimisest.
Järvet sai omas ringis tuntuks juba ülikoolipäevil. Tartu juuratudeng otsustas 1997. aastal rajada panga. Krediidiühistu loomine jäi paraku ainult ideeks, sest Eesti Pank keeldus noormeestele tegevusluba andmast. Seepeale kaebas Järvet riigipanga kohtusse.
Ka Telekomi erastamise päevil 1999. aasta algul käis Järvet kohtumaja vahet. Ainsa eraisikuna võitles ta hiigeltehingu vastu, pildudes kriitikanooli minister Raivo Vare aadressil ja esitas kohtule ühtekokku tosin kaebust. Pärast tööle asumist keskkriminaalpolitseis loobus mees protsessimisest, misjärel nõudis AS Eesti Telekom välja oma advokaaditasudena 250 000 krooni. Seniajani jätkab Järvet iga kuu ca 50 protsendi palga ülekandmist ASile Eesti Telekom.
Omamoodi skandaal puhkes keskkriminaalpolitseis 2001. aasta novembris, kui tarmukas Järvet kaebas kohtusse asutuse direktori Ralf Palo. "Käsil oli mitmete oluliste asjade (näiteks Oleg Lvovi maksuasja) uurimine. Ja ootamatult otsustas Palo mind poolteiseks kuuks puhkusele saata. Tema otsuse tagamaid ma ei tea. Tõsi küll, mul oli puhkust välja võtmata poolteise aasta eest, kuid saanuksin seda võtta ka nädalakaupa, et asjade uurimine ei peatuks. Inimlikult ei õnnestunud olukorda lahendada, seepärast vaidlustasin Palo kaheldava sisuga käskkirja halduskohtus."
Keskkripo majanduskuritegude osakonna juht Indrek Tibar hindab Järvetit kui väga võimekat laialdaste teadmistega juristi. “Ü tleks nii, et Järvet võtab võitlust kuritegevusega kui püha üritust.”
Ise leiab Järvet, et on tööd võtnud vahest liiga emotsionaalselt. Ent ei anna ka palju järele: “Leian, et kui võidelda korruptsiooni ja ametialase kuritegevusega, siis kogu hingest.”
Janar Filippov
