01.11.2007, 00:00
Näitusteprogramm Lapini juubeliks
Eesti moodsa kunsti elav klassik, üks 1960. aastatel
popkunsti, performance’i ja geomeetrilise abstraktsionismi maaletoojaid,
arhitekt, teoreetik ja kunstiakadeemia professor Leonhard Lapin (fotol) alustab
novembris oma juubelisünnipäeva tähistamist Tallinnas terve
ürituste seeriaga.
29. detsembril 60aastaseks saav Lapin avab kõigepealt 5. novembril galeriis Haus retrospektiivse ülevaate 1960.–70. aastate alguse töödest pealkirjaga “Avangardi aegadest”.
“Osa neist töist pole kunagi eksponeeritud,” ütleb Lapin. “Näiteks 1970 tehtud üheksast pildist tušisari “Äralennanud süda”. Aga mõni töö on ka tänapäevane uustrükk.” Ning lisab, et “Jänku suudlust” ta siiski välja ei pane.
12. novembril esietendub aga 27 aastat hiljem uuesti Lapini multimeedia “Multiplitseerit inimene” Johannes Vares-Barbaruse modernistlikele luulekogudele “Geomeetriline inimene” ja “Multiplitseerit inimene”. Esimest korda lavastas Lapin selle kava 1980 noorsooteatris ja nagu mäletan, mõjus too etendus kui teatraliseeritud luulelugemine erakordselt värskelt, ebakonventsionaalselt ja avangardselt. Nüüd rekonstrueeris Lapin kunagise projekti kohe algava NY performance-festivali tarbeks Von Krahli Teatrisse. “80 protsenti lavastusest on endine,” ütleb kunstnik. “Muusika on endiselt Sven Grünbergilt, lindilt kostavad Eero Spriidi ja Kalju Komissarovi hääled. Mult on jälle küsitud, et miks Barbarus. Barbarus oli küll poliitiline prostituut, kuid samas hea modernistlik luuletaja, nagu Marinetti või Majakovski. Kirjanduslukku kuuluvad nad kõik.”
20. detsembril avatakse Kumus Lapini uudisloomingu näitus, mida pean juubeliüritustest kõige oodatumaks. Lapini sõnul pole peaaegu ühtegi selle näituse tööd varem Eestis näidatud; kaasatud on ka paar varasemat “Triipkoodide” maali ja kollaaži. Ilmub ka kataloog. Kohe seejärel läheb 28. detsembril Arhitektuurimuuseumis soolalao rõdugaleriis lahti Lapini ehitusprojektide ja arhitektuursete joonistuste näitus, mida samuti täiendab kataloog. “See näitus on ühtlasi justkui austusavaldus “Tallinna kooli” arhitektidele, kellest ainult Himm Looveerule – ja sedagi postuumselt – ning Toomas Reinule on varem muuseumis näitus võimaldatud.”
Jaanuaris 2008 on Lapin koos Raul Meelega kutsutud näitusega osalema Pärnu Teatrisse Schönbergi Ühingu festivalile. Kuid Soome-silla-ehitaja Lapini juubelit tähistatakse isiknäitusega ka Helsingis: tuleva aasta märtsis toimub tema näitus galeriis Orto. 30. novembril avatakse Helsingi moodsa kunsti muuseumis Kiasma nõukogude perestroikat käsitlev ülevaatenäitus, peatähelepanuga kunstnike arhiividele ja dokumentatsioonidele aastaist 1985–1991. Moskva ja Peterburi kunstnike kõrval on ekspositsiooni valikusse võetud ka Baltikumi tegijaid. Kuni 6. jaanuarini kestvale näitusele valiti Lapinilt kümmekond asja (“Perestroika kell”, dokumente, fotosid, isiklikke esemeid).
Kas juubelinäitused on üldse vajalikud? Lapin arvab, et on küll. “Vahepeal ei tahetud meil juubelinäitusi kahjuks korraldada. Kuid kirjanike ja näitlejate ümmargusi sünnipäevi peeti ja peetakse kogu aeg meeles, ning see on õige. Juubelite tähistamine on tähtis kultuurielule tervikuna, et näha, mida põlvkonna esindajad on teinud.”
29. detsembril 60aastaseks saav Lapin avab kõigepealt 5. novembril galeriis Haus retrospektiivse ülevaate 1960.–70. aastate alguse töödest pealkirjaga “Avangardi aegadest”.
“Osa neist töist pole kunagi eksponeeritud,” ütleb Lapin. “Näiteks 1970 tehtud üheksast pildist tušisari “Äralennanud süda”. Aga mõni töö on ka tänapäevane uustrükk.” Ning lisab, et “Jänku suudlust” ta siiski välja ei pane.
12. novembril esietendub aga 27 aastat hiljem uuesti Lapini multimeedia “Multiplitseerit inimene” Johannes Vares-Barbaruse modernistlikele luulekogudele “Geomeetriline inimene” ja “Multiplitseerit inimene”. Esimest korda lavastas Lapin selle kava 1980 noorsooteatris ja nagu mäletan, mõjus too etendus kui teatraliseeritud luulelugemine erakordselt värskelt, ebakonventsionaalselt ja avangardselt. Nüüd rekonstrueeris Lapin kunagise projekti kohe algava NY performance-festivali tarbeks Von Krahli Teatrisse. “80 protsenti lavastusest on endine,” ütleb kunstnik. “Muusika on endiselt Sven Grünbergilt, lindilt kostavad Eero Spriidi ja Kalju Komissarovi hääled. Mult on jälle küsitud, et miks Barbarus. Barbarus oli küll poliitiline prostituut, kuid samas hea modernistlik luuletaja, nagu Marinetti või Majakovski. Kirjanduslukku kuuluvad nad kõik.”
20. detsembril avatakse Kumus Lapini uudisloomingu näitus, mida pean juubeliüritustest kõige oodatumaks. Lapini sõnul pole peaaegu ühtegi selle näituse tööd varem Eestis näidatud; kaasatud on ka paar varasemat “Triipkoodide” maali ja kollaaži. Ilmub ka kataloog. Kohe seejärel läheb 28. detsembril Arhitektuurimuuseumis soolalao rõdugaleriis lahti Lapini ehitusprojektide ja arhitektuursete joonistuste näitus, mida samuti täiendab kataloog. “See näitus on ühtlasi justkui austusavaldus “Tallinna kooli” arhitektidele, kellest ainult Himm Looveerule – ja sedagi postuumselt – ning Toomas Reinule on varem muuseumis näitus võimaldatud.”
Jaanuaris 2008 on Lapin koos Raul Meelega kutsutud näitusega osalema Pärnu Teatrisse Schönbergi Ühingu festivalile. Kuid Soome-silla-ehitaja Lapini juubelit tähistatakse isiknäitusega ka Helsingis: tuleva aasta märtsis toimub tema näitus galeriis Orto. 30. novembril avatakse Helsingi moodsa kunsti muuseumis Kiasma nõukogude perestroikat käsitlev ülevaatenäitus, peatähelepanuga kunstnike arhiividele ja dokumentatsioonidele aastaist 1985–1991. Moskva ja Peterburi kunstnike kõrval on ekspositsiooni valikusse võetud ka Baltikumi tegijaid. Kuni 6. jaanuarini kestvale näitusele valiti Lapinilt kümmekond asja (“Perestroika kell”, dokumente, fotosid, isiklikke esemeid).
Kas juubelinäitused on üldse vajalikud? Lapin arvab, et on küll. “Vahepeal ei tahetud meil juubelinäitusi kahjuks korraldada. Kuid kirjanike ja näitlejate ümmargusi sünnipäevi peeti ja peetakse kogu aeg meeles, ning see on õige. Juubelite tähistamine on tähtis kultuurielule tervikuna, et näha, mida põlvkonna esindajad on teinud.”