Nautigem merd ja liiva!

Aastasadu on inimesed soojuse abil valudest jagu saanud. Selleks on kasutatud vett, kive ja liiva. Parimaks soojendajaks on tunnistatud liiv.

Liival on kaks unikaalset omadust – ta neelab hästi soojust ning jagab seda halvasti. Kui liival lamaja hakkab higistama, imab liiv higi endasse. Liivaravi kasutatakse ka füsioteraapiana, sellel on suurepärane põletiku- ja tursetevastane ning valuvaigistav toime.

Päikesesoe liiv on abiks reuma, artroosi ja artriidi puhul. Kuna keha liival higistab, on liiv ülekaalu vastu tõhususelt võrreldav saunakorraga  – kaotada võib 1–1,5 kilo.

Liivateraapia protseduur on imelihtne. Jõe- või merekaldal lebaja puistatakse üle sooja ja õhukese liivakihiga. Pea olgu kaetud mütsikesega, südame- ja kõhupiirkond tuleb vabaks jätta. Kõik muud kehaosad võib katta kuni 6 cm paksuse liivatekiga.

Selliste liivapükste või liivakätiste tegemisel saab abi eelkõige jäsemete või nimmeosa probleemide korral.

Kuum liiv soojendab sügavalt lihasrakke, lõdvestab ja masseerib keha ning parandab vereringet. Mereäärses liivas leidub ka meresoola, mis aitab organismi vajalike mikroelementidega varustada.

Mõnusat soojust võib nautida kuni 30 minutit. Parim aeg selleks on pärastlõuna, kui liiv on juba kuumenenud. Liiva soojus võib ulatuda kuni 70 kraadini, kuid liiv ei tohi nahka põletada.

Kui liivakihi all lebades hakkab pea ringi käima, annab organism hoiatuse – see teraapia ei sobi. Kuuma liiva mängud ei ole head näiteks osade günekoloogiliste vaevuste korral, 2-3 päeva enne menstruatsiooni algust ja selle ajal.

Ettevaatust! Kui põetakse kõrgvererõhutõbe, nakkushaigusi või epilepsiat, on liiva-

teraapia keelatud.

Vahetult pärast kuuma liiva nautimist ei tohiks kohe päevitama hakata või suplema minna. Esmalt tuleks end sooja veega üle loputada ja veidi aega varjus puhata.

Meri viib stressi

Piisab isegi sellest, kui heita liivale veepiiril ning lasta randa rulluvatel lainetel oma keha töödelda – efekt ei jää maha kogenud massööri nautimisest.

Lained mõjutavad siseorganitega seotud bioloogiliselt aktiivseid punkte, töötlevad lihaseid, toniseerivad nahka ja mõjuvad soodsalt närvisüsteemile.

Ühe mere ääres veedetud päevaga lasevad kopsud läbi kümme miljardit (!) soolaosakest, mis tervendavad hingamisteid.

Kuna mereäärses õhus on palju osooni, on seda õhku kerge hingata. Ka on mere ääres elavatel inimestel harvemini allergiaid.

Hea, kui on võimalik olla kas või 15 minutit mere ääres alasti. Õhuvann aitab kehal hingata ja läbi naha tungiv hapnik tugevdab ainevahetusprotsesse. Ka spartalased jooksid ju kuni täisealiseks saamiseni paljalt ringi!

Mereõhus on ka palju joodi ja broomisooli. Meresool parandab nina limaskesta tööd, aitab ravida neuroosi ja veresoonkonnahaigusi. Õhtul merekaldal istudes hinga sügavalt sisse ja välja – see peletab stressi ja soodustab rahulikku und.

Meresuplus tugevdab vereringet, parandab meeleolu, lõdvestab lihaseid, masseerib keha, vähendab kehakaalu, varustab aju ja südant hapnikuga, suurendab naha elastsust ja võib mõjuda isegi valuvaigistavalt.

Harjutused vees tugevdavad vereringet, muudavad naha pringiks ja parandavad lihaste toonust. Mine kaelani vette, pane käed puusa ja proovi kohapeal joosta, tõstes seejuures põlvi kõrgele. Tee vees seistes kehapöördeid või käärita käsi. Hästi mõjuvad ka vees võimlemine, pallimäng ja jooks. Võimelda võiks ka pärast suplust, et keha soojeneks.

Sobivaim aeg suplusteks ja õhuvannideks on 9–13 ja 17–19. Kui tervisega on möödunud aastal probleeme olnud, tasuks enne mere äärde puhkama minekut ka raviarstiga nõu pidada.

Kui lähed randa, ära torma kohe vette. Ole algul veidi päikese käes ja siis viis minutit varjus.

Ka söögiajast võiks kaks tundi möödas olla.

Paljajalu!

Paljajalu käimine on lõpmata kasulik lõõgastusviis, eriti rannaliival, kiviklibul ja hommikukastesel murul. Keegi vanema aja meedikutest on lausa väitnud, et iga paljajalu astutud samm pikendab eluiga ühe minuti võrra!

Ka õhtune kastemärg muru on kasulik – sellel käimine annab parema une ning on abiks ka siis, kui muret teeb jalgade higistamine.

Kastemärg muru on vastunäidustatud põiepõletiku, kõrge vererõhu ja ishiase puhul.

Väga ergutavalt mõjub paljajalu käimine äsja niidetud murul: aktiveerub aju, silmade, südame, maksa, neerude, kopsude ja soolestiku töö – kõigi mainitud organite mõjupunktid asuvad talla all ning saavad nii suurepärast massaaži.

Rääkimata veel sellest, et kõndimine kui liikumisviis on tervisele lõpmata kasulik – hoiab head tuju ja toonust ning aitab võidelda ülekaalu vastu.

Need, kel maakodu pole, võiksid tuua koju kiviklibuga täidetud kasti. Hommikune kividel tallamine on soodne massaaž kõigile siseelunditele, parandades seega ainevahetust.

Paljajalu käimine on lausa hädavajalik neile naistele, kes armastavad kanda kõrge kontsaga kingi – vahepealset puhkust vajavad nii jalad kui ka lülisammas.

Lisaks kirjeldatud soodsale mõjule annab paljajalu käimine ka kena sujuva kõnnaku.

Kui oled käinud paljajalu, pese jalad hoolikalt puhtaks ning kreemita neid põhjalikult. Eriti varbavahesid!

Alusta juba täna õhtul! Mõned elule kogutud lisaminutid pole kunagi liigsed!

Ajakirjadest

Family Circle

ja

Ženskije

sekretõ tõlkinud Eda Randoja