Politsei jõudis kahtlustatava ja tunnistajate ülekuulamiseni alles kolme nädala pärast. Politsei "intensiivset" uurimist näitab ka asjaolu, et Anastasia pidi ise leidma teda klubis rünnanud naise. Suhtlusportaalist odnoklasniki.ru ta kahtlustatava pildi sõbranna abiga leidiski.

Kahtlustatavaks osutus Natalja G. Ei, mitte Tolstoi "Sõja ja Rahu" romaani kangelanna, vaid Inferno ööklubi püsikunde. Tunnistajaid oli kannatanul välja pakkuda üks, aga kahtlustataval koguni neli (kas sõbrannat, klubi baarman ja turvamees). 

Natalja G. tunnistusest võib lugeda, et sel mälestusväärsel õhtul ei tundnud Natalja ennast eriti hästi. Samuti häiris teda ka kõrvalauas istuv purjus neiu. 

Kui kannatanu ja tema sõbra tunnistused on lakoonilised, siis kahtlustatava ja tema tunnistajate heade sõbrannade Olga ja Julia nädalaid hiljem antud tunnistused on üksikasjalikud ja maalivad loost hoopis vastupidise pildi.

Muid asitõendeid, näiteks ööklubi turvalinte, ei leitud.

Kriminaalmenetluse lõpetamist põhjendab üleminspektor Lebedeva järgmiselt: "Kuna kriminaalmenetluse käigus on kannatanu ja tema tunnistaja ning kahtlustatav ja tema tunnistajad andnud vastuolulisi ütlusi ja menetluse käigus ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, samuti sätestab seadusepügal, et menetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks."

Anastasia ja tema esindaja kaebasid kriminaalmenetluse lõpetamise määruse riigiprokuratuuri ja taotlesid kriminaalmenetluse jätkamist, olles seisukohal, et ülekuulatud tunnistajate ütlusi on hinnatud ebakompetentselt ja järeldused on olnud ebaloogilised.

Riigiprokuratuur jättis kaebuse rahuldamata.

Ekspress.ee küsis Põhja Prefektuurist:

Kas Te oskate öelda, palju politseisse jõudnud kõrtsikakluste kriminaalmenetlustest lõpetatakse ära, kuna kahtlusalune, kannatanu ja nende tunnistajad annavad vastuolulisi ütlusi?

Vastab Reimo Raivet, Põhja Prefektuuri isikuvastaste kuritegude talitusest:

„Lõbustusasutuses aset leidvate kakluste menetlemise puhul esineb vastukäivaid ütlusi sageli, kuid vastavat statistikat, mis näitaks kui paljudel juhtumitel ütlused lahknevad, politseil ei ole. Politsei jaoks on oluline võimalik aset leidnud süütegu tuvastada ja süüdlased selle eest vastutusele võtta, asjaosaliste vastukäivad ütlused pole seejuures iseenesest ainus alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, lähtuma peab kogu tõendamise faasist. Kusjuures pigem ongi tavaline, et nii kahtlustatav, kannatanu kui ka pealtnägijad annavad vasturääkivaid ütlusi. Harva esineb olukorda, kus erinevate poolte nägemus toimunust ühtib.“