Neljajalgsed gaasigeneraatorid

Austraalia teadlased võitlevad lammaste röhitsemise vastu, sest loomade vatsast väljuv metaan põhjustab kliima soojenemist.

Lehmad ja lambad on meie koduplaneedi kliimat silmas pidades vähemalt sama ohtlikud kui suitsevad elektrijaama korstnad. See esmapilgul ajakirjandusliku liialdusena tunduv väide osutub lähemal vaatusel siiski päris hirmutavaks tõeluseks. Õnneks on teadlased lähedal päästvale lahendusele – röhitsevatele mäletsejatele saab paremaid lauakombeid tutvustada vaktsineerimise teel.

Lehmade, lammaste ja teiste mäletsevate taimetoiduliste koduloomade seedekulgla on inimesesarnaste röövloomade omaga võrreldes hoopis keerukam ja mitmekülgsem. Värskest rohust toitainete täielikumaks kättesaamiseks on mäletsejate magu mitmeosaline. Pärast eelseedimist vatsas toimub toidu täiendav mälumine, mäletsemine.

Planeet Maa ökosüsteemile ääretult ohtlik ongi vatsas toimuv eelseedimine. Seal teostavad bakterid rohttaimede lagundamist meie planeedi tavaasukatele väga ebasõbralikus anaeroobses keskkonnas. Protsessi käigus tekkib gaas, mida loomad röhitsedes atmosfääri eritavad.

Ohtlikuks selle juures on röhitsustes sisalduv suur kogus metaani (CH₄), mis on kasvuhoonegaasina ligi 23 korda mõjusam kui inimtegevuse mõjul õhku paisatav süsihappegaas CO₂. Koduloomade karjad toodavad umbes 20 protsenti meie planeedil tekkivast metaanist, ülejäänud kogused erituvad näiteks soodest, pinnasest ja naftatootmise kõrvalsaadusena.

Röhitsemine on raiskamine

Kuigi koduloomad on inimese tiheda kontrolli all juba aastatuhandeid, on alles viimase paarikümne aasta jooksul suutnud veterinaarid tungida vatsas toimuvate biokeemiliste protsessideni. Uurimistööde tulemusena on selgeks saanud, et rohttaimede seedimises osalevad bakterid ei tegele metaani tootmisega. Sellega tegelevad pärisbakteritest selgelt eristuvad ürgbakterid.

Need veidrad ja salapärased ainuraksed on olnud teadlastele uurimiseks raskesti kättesaadavad, sest nende paljundamine laboritingimustes on äärmiselt keeruline protsess. Ühelt poolt on nende elutingimused äärmuslikud (tohutu kuumus, happesus, leeliselisus, kõrge rõhk jne), teisalt on ürgbakterite omavahelised geneetilised erinevused ülisuured.

Raskustest hoolimata õnnestus teadlastel laboritingimustes lambaid kasvatada ka ilma ürgbakterite osaluseta ja oma üllatuseks nägid nad, et metaani kogused röhitsustes kahanesid peaaegu olematuks ning loomad võtsid paremini juurde ja kasvatasid rohkem villa. Vatsas pesitsevad ürgbakterid osutusid ühistranspordi jäneste taolisteks tegelasteks. Neile soodsates kasvutingimustes (õhuvaba, happeline, toitaineterikas soe supp) tegelevad nad vaid isikliku toitumisega, andmata peremeesloomale midagi kasulikku tagasi. Ürgbakterite väljaheitena tekkiv metaan lendub mõttetult atmosfääri ja saastab meie loodust kasvuhoonegaasiga.

Parasiidist vabanemine

Huvi sellise loomatoidu raiskaja likvideerimiseks on üles näidatud just Austraalias, kus lambad ja nende vill on majanduse üks nurgakive.

Ürgbakterite vastu võitlemiseks on teoreetiliselt võimalik kasutada kaht meetodit. Ühelt poolt võiks loomatoitu täiendada lisaainetega, mis likvideerivad valikuliselt just ürgbakterid. Karjamaal ringi jalutavaid vabapidamisega loomi (keda on enamik) nii aidata ei saa, aga laudaloomade puhul see töötab. See meetod sobib kahjuks liiiga vähestele loomakasvatajatele ja nii mindi teist teed – ürgbaktereid saab hävitada ka loomi nende vastu vaktsineerides.

Pärast aastaid kestnud tööd õnnestus Lääne Austraalias Perthis asuva uurimisinstituudi CSIRO tööstuskarja osakonnas töötaval Andre-Denis Wrighti juhitud uurimisrühmal luua vaktsiin, mis suutis tõrjuda umbes 20 protsenti laboriloomade vatsades leiduvatest ürgbakteritest. Vaktsiin levib vatsa looma sülje kaudu ja laboritulemused olid paljutõotavad.

Tänavu asuti vaktsiini katsetama tavaliste karjaloomade peal. Kahjuks selgus uurijatele, et meie planeedi looduse ürgasukatega võitlemine on oodatust hoopis keerukam. Austraalia teises otsas paikneva katsekarja vaktsineerimisel saavutatud tulemused olid hoopis viletsamad kui laboris.

Pettumust maha suruvad teadlased analüüsisid seepeale põhjalikult uue ümbruse mõju loomade vatsa mikrofloorale ning leidsid väga lihtsa põhjenduse oma nurjunud katsele. Ürgbakterite kooslus uue karja vatsades oli laboriloomade omast väga erinev.

Hetkel tegeletakse uute ideede genereerimisega, kuid edu korral on kõik õnnelikud: teadlased saavad üleöö rikkaks ja kogu maailm saab vähenenud kasvuhoonegaaside arvel globaalset soojenemist aeglustada ning sõna otseses mõttes kergemalt hingata.

Miljard lammast

Online-entsüklopeedia MSN Encarta andmetel hinnati 2003. aastal maailma lammaste arvuks 1 028 594 000.

Kõige enam elab lambaid Hiinas (143 793 000) ja Austraalias (98 200 000). Järgnevad India, Iraan, Sudaan ja Uus-Meremaa (60 kuni 45 000 000 lammast).

Eesti põllumajandusministeeriumi andmetel on meil tänavu lambaid 49 700 pead.