20.08.2010, 00:06
Nende sihtmärgiks oli Venemaa
Eesti oli ihaldatud platsdarm mitte ainult Saksa sõjaväeluurele Abwehr, vaid ka Briti raadioluurele. Neid mõlemaid huvitas venelaste raadioside pealtkuulamine.
FOTO:
Nii saabuski suviselt rahulikku Tallinna juulis 1931 Briti alam W. C. Swanborough. Ta tutvustas end kõikjal raadiosidevahendite firma Marconi esindajana, kes on Eestis ärireisil. Swanborough tundis Marconi tehnikat tõepoolest läbi ja lõhki, ent tegelikult polnud ta selle firma esindaja. Ta oli Briti kuningliku lennuväe luureohvitser, kelle tegevusvaldkonnaks oli raadioluure. Juba saabumisjärgmisel päeval oodati külalist Eesti kaitsevägede staapi. Tema tulek tähistas tõsisema koostöö algust eestlaste ja brittide vahel. Swanborough soovis veeta järgneva kuu Narvas – et seal venelaste raadiosidet jälgida. Sellest keelduti viisakalt ja pakuti Lõuna-Eestit. Nii sattuski Swanborough kolkasse - Värska metsavaikusse. Kuu aega pingsat peilimist paraku tulemusi ei andnud, kuna loodetud Vene sõjaväe manöövrid jäid siis toimumata. Ometi ei lahkunud Swanborough oktoobris 1931 Eestist tühjade kätega – ta sai eestlastelt paki väärtuslikku luureinfot. Brittide side Eesti raadioluurega jätkus – juulis 1933 sõitis Eesti luureohvitser Bruno Linneberg omakorda Londonisse, kus tõdeti, et koostöö võiks olla elavam. Swanborough pidi ka tunnistama, et olulist luureinfot ega muud abi pole nad suutnud eestlastele paraku anda. Eestlaste koostöö brittidega raadioluure vallas lõppes Teise maailmasõja puhkemisega 1. septembril 1939. Nõukogude ajal armastati kujutada meie sõjaväeluuret Saksa Abwehri ripatsina, mis on sügavalt ekslik. Juba ainuüksi tihedad sidemed brittidega lükkavad selle väite ümber, rääkimata sõprusest Soome ja Poola sõjaväeluurega.