Nii nad tapsidki meie geenivaramu
Kui Eesti Geenivaramu (EGV) rahastajaid ühendava EGeen Internationali (EGI) boss Kalev Kask pühapäeval kuulis, et varamu juht Krista Kruuv tagasi astub, ei kurvastanud ta eriti. 32aastase daami lahkumine oli protest samal õhtul varamu nõukogus kinnitatud tänavuse tegevus- ja rahastamiskava suhtes, mida Kruuv peab EGV-le (senisel kujul) kahjulikuks.
“Ma ei pidanud võimalikuks sellele oma allkirja anda,” tõdeb Kruuv esmaspäeval, hetk enne uudise avalikustamist. “Loodan, et inimesed, kes selle heaks kiitsid, ei eksinud.” End juhatuse lihtliikmeks taandanud Krista Kruuv oli viimane dissident geenivaramu juhtkonnas, kes eksperimendi Atlandi-taguste rahastajate tahte vastu sõdis. Juba veebruaris lahkusid ust paugutades geeniprojekti tippjuhtide seast professor Andres Metspalu ja Tartu Ülikooli Kliinikumi endine juhatuse esimees Jaanus Pikani.
Kolme aasta eest maalisid samad inimesed meile uhkeid õhulosse. Paari aastaga pidid enamiku eestlaste geenid saama kaardistatud. Julgemad rääkisid koguni miljonist geeniproovist, mille korjamine vältaks kümme aastat ja maksaks poolteist miljardit. Jutt oli Eesti Nokiast.
Vähesed teavad tegelikult, kui lähedal kliinilisele surmale oli meie Suur Eksperiment viimased kuud.
Külma sõja algus
Et keerulist lugu ja selle võtmetegelasi paremini mõista, tuleb pilk heita geeniprojekti skeemile (vt infokast). Ilus idee seisnes selles, et maksumaksja raha pidi kuluma minimaalselt. Projekti meelitatud erainvestorid (põhiliselt USA fondid) asutasid firma EGI, millele omakorda kuulub siin AS EGeen, mille kaudu laekus kogu geenivaramu raha. Vastu sai EGI 25aastase monopoli kõigile varamu kommertslahendustele.
Geeniprojekti vedajate vahel puhkenud külma sõja alguseks võib pidada möödunud aasta jaanuari. Siis teatas USAs registreeritud EGI juht Kalev Kask, et Eestis korjatavate geeniproovidega kaasnevate andmete täpsus jätab palju soovida. Võibolla oli see mõru pill professor Metspalule, kes koordineeris doonorankeetide 300 küsimuse koostamist, ehk oli asi miskis muus, kuid investorite pakutud täpsustuste ankeeti sisse viimine venis. Kase väitel püüti koostööd torpedeerida.
Sügisel avastas Kask äkki, et EGeen Internationali juhtkonda kuulunud, kuid Eestis baseerunud Pikani ning Metspalu said töö eest kokkulepitust rohkem raha. Ilmnes, et neile maksti 33 protsenti ehk sotsiaalmaksu võrra rohkem. Kui tegemist oli veaga, siis mitte tema süül, väidab Pikani: “Valesti maksja oli 18 kuu jooksul Kalev Kask ise. Ma ei saa nõus olla, et meie oleme süüdi.”
Et Pikani ja Metspalu palk EGIs oli mõlemal 70 000 eurot ehk ca 1,1 miljonit krooni aastas, pole imestada, et “arvutusviga” tööandja tigedaks tegi. "Oktoobrist alates ei makstud meile enam palka. Sellega on asi ammu tasa tehtud," arvutab Pikani. "Vastupidi, nemad on meile vallandamishüvitise võlgu." Et teemaga tegelevad California juristid, ei taha Kask asja praegu kommenteerida.
Geenivaramu nõukogu äsjane otsus rahastajate tahtega nõustuda on seda üllatavam, et vaid kaks kuud varem, 8. veebruaril saatis sama koosseis EGeenile ultimaatumi, milles ähvardati firmat suhete lõpetamisega. Tärmin kõik võlad likvideerida oli selle nädala reede.
Uue kokkuleppe järgi süstib EGeen geenivaramusse tänavu 25 miljonit krooni, millega kogutakse 5000 doonori andmed. See on poole vähem rahas ja kolm korda vähem proovides, kui geenivaramu tegevjuhtkond aasta algul soovis, ning jääb märkimisväärselt maha algusaastate julgetest prognoosidest.
Mäss!
Novembris ilmnesid EGeenil raskused. Investorid olid küll lubanud raha sisse panna, ent viivitasid. Kase sõnul tekkis neil hirm, et kehvadesse ankeetidesse ja seega väärtusetutesse vereproovidesse on maetud juba üle 50 miljoni krooni, aga asja ei kavatsetagi parandada. EGeen hoiatas varamu tegevjuhtkonda, et rahastamine viibib.
"Kask lihtsalt ei suutnud oma tööd teha. EGeeni peamine ülesanne ongi raha leida. Seekord see ei õnnestunud ja nüüd on loomulikult mingi ähmane põhjus tuua, millest tavainimene aru ei saa," ei näe Kruuv alust andmete kvaliteedis kahelda. Kui varem toimus käeväänamine kuluaarides, siis jaanuaris lõhkes lehtede esikülgedel uudispomm. Varamu juhid alarmeerisid üldsust teatega, et jänkid ähvardavad rahavood julmalt kinni keerata, kui mängureegleid nende meele järgi ei muudeta. Et EGV hukust päästa, küsiti kiire hädaabina riigilt neli miljonit krooni.
Sisuliselt algas heitlus võimu pärast. Hiljemalt raha väärkasutamise ilmsikstuleku järel minetas Kask usalduse Pikani ja Metspalu vastu. Tekkis kes-keda-olukord. Algas mäng, mille panus oli rahvusliku superprojekti kontrollniidid ning võimalik tulevane rikkus. "Mulle tundub, et Kasele osutusid Pikani ja Metspalu lihtsalt ebamugavaks. Kask on Eestist ära olnud aastaid ja temal ilmselt küll mingit austust selle rahva vastu pole," ründab Kruuv.
Krista Kruuvi väitel taipasid kainenenud kapitalistid läinud aasta lõpus, et olukord on muutunud ja geenitehnoloogias ei saa kähku suuri kasumeid teenida. Nüüd hakkasid Kruuv ja Pikani rääkima hoopis uutest välisrahastajatest, eeldusel et riik võtab poole geeniprojekti kuludest enda kanda. Jutt käis ligikaudu 40 miljonist kroonist, millest riigi osa olnuks 20 miljonit.
Vandenõuteooria kohaselt saanuks “mässajad” geeniprojektis oma tingimustel jätkata, kui EGeen oleks üle parda lennanud. Et veebruari alguseks oli EGeeni võlg varamu ees tiksunud üle kümne miljoni krooni, läks üle Atlandi teele ultimaatum, milles ähvardati jämeda rikkumise tõttu lepingust lahti öelda. Samal ajal geeniproovide kogumine seisis.
Rahastajate emissar tegutseb
Investorite esindaja Kask jälgis San Francisco külje all Foster Citys asuvas kontoris sündmusi kasvava imestusega. Tema sõnul oli vastaste jutt “ajuloputus”, halvemal juhul lausvale. Jutt uutest partneritest (Wellcome Trust ja Genome Canada) oli tema meelest udu.
“See oli kaaperdamiskatse,” sedastab Kask tagantjärele. Viimase kahe kuu jooksul on Võrust pärit, keemikuharidusega Kask viibinud Tallinnas rohkem kui terve elu jooksul kokku. Teinud selgitustööd valitsusliikmete, poliitikute, rahastajate ja teadlaste juures.
Pikani nimetab juttu kaaperdamisest “huvitavaks konstruktsiooniks”. Väidetavad vandenõulased Metspalu ja Pikani tagandati Eesti tütarfirma AS EGeen juhtkonnast, EGeen Internationalist astusid nad ise tagasi. Varamu nõukogu esimees Ain-Elmar Kaasik otsustas lahkuda, sest ei soovinud lahvatanud intriigides osaleda.
“Lahkumise peapõhjus olid erinevused arusaamades,” rõhutab Pikani. Tema sõnul isoleeriti ta koos Metspaluga infost. “Meie telefonidele ja meilidele ei vastata. See oli viimane piisk karikas. Kui organisatsioonis nii käitutakse, siis ei saa enam rääkida ühtsest meeskonnast.”
10 000 proovi tühja?
Kalev Kask ütleb otse, et praegusel kujul salve kogutud 10 000 proovi andmed ei ole piisavalt kvaliteetsed. Kuni rahastajad pole kvaliteedis veendunud, uut raha ei laeku.
"Kask pole kunagi küsimustikku lugenudki," väidab Kruuv. Kase vastased raiusid lõpuni, et tuleb koguda võimalikult palju proove, loomaks üldandmebaasi, mis oleks tulevaste teadustööde alus. Kruuvi sõnul on rahastajate pakutud uus käsitus senisest oluliselt erinev. Kummal õigus, on raske öelda, sest inimesi, kes asja peensusi jagavad, võib Eestis lugeda kahe käe sõrmedel ning kõik nad on ühe või teise leeriga seotud.
Kase hinnangul oli EGeeni vastaste soov kompromissi sündi venitada üle 8. aprilli, mis oli tagumine tähtaeg raha üle kandmiseks. “Siis oleks leping lõhki olnud,” tõdeb Kask. Kuna tema väitel esitati varamu nõukogule varem eksitavat infot, palus Kask sellelt luba viibida koos oma advokaadi Jüri Raidlaga pühapäevase istungi juures.
Pühapäeval kolm tundi koos istunud EGV nõukogu andis ühehäälselt rohelise tule rahastajatele. "Nõukogu võttis otsuse vastu suletud ruumis. Seejärel pandi leping lauale ja anti korraldus alla kirjutada. Teatasin, et pean seda Geenivaramule kahjulikuks ja ei saa seda kahjuks teha. Seejärel küsiti, kas astun siis juhatuse esimehe kohalt tagasi. Paari sekundi mõtlemise järel vastasin jaatavalt ja hakkasin asju kokku panema," kirjeldab Kruuv.
Kärbitud tegevuskava tähendab ilmselt mitmele geenivaramu 38 palgalisest uue töö otsinguid. “Iga sada krooni on raha ja selle saab paigutada sisulisse töösse,” kuulutab Kask kokkuhoiu sõnumit.
Jaanus Pikani naasis nädala algul Kanadast, kuid eitab, et käis seal varamule investoreid otsimas. Naastes leidis ta eest ameerika advokaatide hagiähvarduse, kus nõuti tungivalt, et ta EGI vastase propaganda lõpetab. Pikani sõnum on siiski sünge – geeniprojekt senisel kujul on surnud. “Kui nii jätkub, siis pole see kindlasti geenivaramu, nagu seda algselt kavandati.” Tema meelest ei rikuta ainuüksi inimgeeniuuringute seadust, vaid alt veeti ka tuhandeid doonoreid.
Suure Eksprimendi lihtne anatoomia
* 2000. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu inimgeeniuuringute seaduse, mis on mahukaim omataoline maailmas ja sätestab Eesti geeniprojekti mängureeglid. Muuhulgas ütleb seadus, et geenivaramu on rahavastikupõhine ehk peab korjama suurel hulgal proove.
* Edasi loodi sotsiaalministeeriumi alluvusse sihtasutus Eesti Geenivaramu. Sisuliselt on see hetkel 38 töötajaga administratiivaparaat ja labor, mis tegutsevad kokku umbes 700 ruutmeetril ümber ehitatud tordivabrikus Tartus. Siin hoitakse kogutud geeniproove, mida on praegu 10 000. Kui proove on piisavalt, siis need dekodeeritakse ja selle põhjal hakkab maailma tagasi pritsima uusi teadusavastusi ja täppisravimeid.
* Erainvestoreid koondav, USAs registreeritud EGeen International (EGI), mille peakorter asub Foster Citys Californias ja mida juhib endine Stanfordi ülikooli teadur Kalev Kask (39), kes on välismaal elanud viimased kümme aastat. EGI juhtkonda kuulusid algul ka Jaanus Pikani ja Andres Metspalu.
* Eesti tütarfirma AS EGeen kaudu liikus kogu raha geenivaramusse. Jaanus Pikani oli selle firma nõukogu esimees ja Andres Metspalu nõukogu liige. Kokku on EGeen International investeeringuid kaasanud 7,5 miljoni dollari eest, millest tänaseks on Eestisse jõudnud alla poole. Suurimad investorid on firmad Draper, Fisher, Jurvetson (3 miljonit $); Pentameter Investments (2 miljonit $); Small Enterprise Assistance Fund (1,5 miljonit $) ning Eesti suurärimehi koondav investeerimisfirma LHV (375 000 $).
* Geenivaramu esialgne eesmärk oli korjata kolme aastaga 100 000 geeniproovi. Loodi süsteem, kus vabatahtlikud doonorid annavad arsti juures 50 milliliitrit verd ja täidavad põhjaliku isikuandmete ja terviseankeedi (kuni 300 küsimust). Proovid ja andmed rändavad 36 tunni jooksul geenivaramu laborisse.
